Autor: Katariina Krjutškova • 14. aprill 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Flexa majandusaasta lõpus mullu 30. septembril ületasid ettevõtte lühiajalised kohustused käibevara 1,9 korda. Audiitor KPMG märkis raamatupidamise aastaaruandes, et nimetatud asjaolu viitab olulisele ebakindlusele, kas Flexa suudab tegutsemist jätkata.

Majandusaasta aruandes tunnistas Flexa, et üle 100miljonilise kahjumi põhjustas majanduskriisist põhjustatud käibe vähenemine turgudel ja varem kallilt soetatud materjalivaru.

Tehtud mitmeid muudatusi

Ettevõtte juhatuse liikme Marianne Paasi sõnul on majandusaasta aruande koostamisest möödas pea pool aastat ja selle aja jooksul on ettevõttes tehtud mitmeid muudatusi. "Oleme kõikidest nendest andmetest teadlikud. Ümberstruktureerimine ongi tehtud selleks, et probleemi lahendada," sõnas ta.

Paas ütles, et üheks muudatuseks on Taani tehase sulgemine ja tootmise osaline ületoomine Eestisse. See annab tema hinnangul võimaluse ilma suuri investeeringuid tegemata jõudsalt laieneda.

Tänavu on Paasi sõnul stabiliseerimis- ja kolimisaasta, mistõttu pole hüppelist paranemist majandusaasta lõpuks loota. Paas andis oma sõna, et kahjum väheneb septembri viimaseks päevaks kindlasti. Täisvõimsusega hakkab Eesti tehas tööle aga alles viimases kvartalis.

Käivet toovad allahindlused

"Kui sidemed ja turunduskanalid on olemas, saab jagu," kommenteeris Mööbel Sinule OÜ omanik Alari Song praegust mööblituru olukorda ja suuri kahjumeid. Ta lisas, et praegu kipuvad toormaterjali hinnad tõusma, aga mööbli hind seevastu surutakse alla. Käive tekib vaid tänu suurtele allahindlustele.

Eduka mööblitootja ja kriisimurdja Bellus Furnitur OÜ üks omanikke Rolf Kristjan Relander rääkis, et kuna Flexa on suur kontsern, on väga palju tegureid, mis lõppude lõpuks mõjutavad seda, kas ettevõte jääb jalule või mitte. Tootmise ületoomine Eestisse võib tema hinnangul olukorda kergendada küll.

"Praegu kindlasti on olemas konkurentsieelis, kui toota Eestis. Skandinaavias on tootmine peaaegu et võimatu või päris raske," sõnas ta.