Autor: Kadri Paas • 24. märts 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti Energia kaotab kliente lätlastele

Aprillis ostab mitukümmend suurfirmat elektrit Eesti Energia asemel nende Läti konkurendilt Latvenergolt. Siiski ei pääse ettevõtted ka vabaturul hinnatõusust.

Latvenergo ja Eesti Energia peavad iga vabaturukliendi pärast tulist võitlust, mis praeguseks on päädinud sellega, et aprillis müüvad lätlased Eesti suurtarbijaile elektrit 10,5 miljoni ja eestlased 107 miljoni krooni eest.

Mitukümmend suurtarbijat vahetab aprilli alguses elektrimüüjat, st hülgab Eesti Energia. Nii ostavad uue kuu algusest lätlastelt elektrit Norma, Viisnurk, Tere ja Kreenholm, samuti Estlink 1 projekti vedav AS Nordic Energy Link.

Eesti Energia esitas hulga lisatingimusi

Norma finantsdirektori Ülle Jõgi sõnul võtsid nad hinnapakkumise Eesti Energialt ja Latvenergolt. Sellegipoolest peab Norma uuest kuust arvestama enam kui 30% tõusva elektriga hinnaga megavatt-tunni kohta. Algul küsiti senise 30 asemel 48 eurot MWh eest, mida Normal õnnestus mõnevõrra alla kaubelda.

"Pakkumised olid eri stiilis üles ehitatud. Olid lühiajalised ja pikaajalised hinnapakkumised. Ühel oli üks variant soodsam, teisel teine. Aga Eesti Energial oli terve rida lisatingimusi, mis võimaldavad elektri hinda tõsta, kui tekib mingeid lisakulutusi," rääkis Jõgi.

Head pakkumist, mis näitaks, et meil on tõepoolest avatud elektriturg, ei tulnudki, lisas ta. "Meil oli enne fikseeritud elektri hind, mis oli madalam. Edaspidi on meil aga fikseeritud hind, mis on kõrgem. Kogu lugu," märkis finantsdirektor.

Norma tarbib aastas ligi 15 GWh elektrit.

Viisnurk: pakkumistel oli ikka vahe seesEdaspidi samuti Latvenergo Kaubandus OÜ-lt elektrit ostva Viisnurga juht Andres Kivistik ütles, et nad püüdsid leida võimalikult soodsat hinda. "Pakkumised erinesid päris palju, aga ma ei saa neid siin detailsemalt lahata. Need on konfidentsiaalsed," sõnas Kivistik, jättes ka ütlemata, kas ja kui palju Viisnurga jaoks elektri hind aprillis tõuseb. Kahe tehasega ettevõte tarbib aastas ligi 20 GWh elektrit.

Nordic Energy Linki juhatuse liige Gunnar Virk rääkis, et hinnapakkumise avatud tarne teenusele said nad vaid Eesti Energialt ning Latvenergolt. Ülejäänud kaks Eestis tegutsevat teenusepakkujat pole tema ütlusel suutelised nende võimalikku maksimaalset vajadust katma.

Latvenergo pakkus paremaid tingimusi

Eesti Energia ning Latvenergo hinnapakkumised ei erinenud oluliselt, kinnitas Virk. "Latvenergo Kaubandus osutus hanketingimusi arvestades parimaks pakkujaks. Hind oli üks hanketingimustest, kuid mitte ainus," lisas ta.

Eleringi juhi Taavi Veskimägi sõnul näitab avatud tarnijaid vahetavate suurtarbijate hulk, et elektriturg on päriselt käivitumas. Veskimägi sõnul on ka teiste bilansihaldurite - Nordic Power Managementi ja Baltic Energy Servicesi portfellis samuti eelkõige tootmisettevõtted, vastavalt umbes 120 MWh ja 45 MWh installeeritud võimsusega.

Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink tunnistas, et nad tunnetavad Latvenergo tugevat tegutsemist turul. "Nad teevad meie klientidele jõuliselt pakkumisi ja praegu näeme, et aprillikuu vabaturu müügist võib Latvenergo osa olla 10% juures," märkis ta.

Eesti Energia arvestab 80protsendise turuosaga

Võrdluseks lisas Rink, et Eesti Energia turuosa Lätis on vabaturul 22%, mis on saavutatud kahe aastaga. Turuosa peab vabaturu tingimustes hindama alati ühe kuu lõikes, sest järgmisel kuul võib mõni suurklient juba elektrimüüjat vahetada, rõhutas ta.

Rink rääkis, et enne vabaturulepingute sõlmimise algust oli neil Eestis 92protsendine turuosa üle 2 GWh tarbivate klientide segmendis. Prognoosi kohaselt pidi vabaturu tingimustes aasta lõpuks sellest järele jääma 80%.

"Seetõttu on Latvenergo 10protsendine turuosa täiesti ootuspärane. Loomulikult ei ole me ühtki klienti kergelt ära andnud. Oleme võidelnud, aga see ongi vaba elektriturg," rääkis ta. Latvenergol tuleb enamik energiast veeressursist, kinnitas Rink. "Kui kevadel vesi voolama hakkab, on nende hinnapakkumised kohati väga head," sõnas ta.

Eesti Energia teeb kõige soodsamaid hinnapakkumisi suvekuudeks ja öisele tarbimisele.

Norma: uskumatu hinnatõus!Norma finantsdirektori Ülle Jõgi ütlusel teatas Elering, et konkurentsiamet lubas neil tõsta ülekandetasusid.

"Üks argument oli see, et kuna mahud on vähenenud, siis võib hinda tõsta. See on täiesti uskumatu! Kui meie läheksime oma kliendi juurde ja ütleksime, et meil eelmisel aastal maht kukkus 40% - mis on tõsi - ja me tahaksime nüüd hinda tõsta, siis… See ei tuleks kõne allagi! Vastupidi, hinda tuleb langetada," rääkis ta. "Mahud on kukkunud ja turul on võimsust üle. Aga ma saan aru, et need, kes tegutsevad koduturul, on võimelised hinnatõusu mingil määral klientidele edasi andma, mistõttu see algatab jälle üldise hinnaralli," muretses Jõgi.

Veskimägi tunnustab lätlasiEleringi juhi hinnangut lätlaste mahu kohta peab Eesti Energia arusaamatuks.

"Väga tulemuslikult on tegutsenud Latvenergo Kaubandus, kelle hinnangul on neil praeguseks oma portfellis olevate tootjate aastane tootmismaht ligi 500 GWh ja tarbimine kokku umbes 300 GWh," lausus Eleringi juht Taavi Veskimägi.

Eesti Energia juhatuse liikme Margus Ringi väitel müüvad lätlased aprillis Eestis vabaturul 15 GWh. "Kuidas sellest saab kuskil äkki 300 või 500 GWh, meie aru ei saa," ei mõista Rink Veskimägi arvutusi.

Üks küsimus: Kui palju teie ettevõtte jaoks aprillist elekter kallineb?

Taavi Toots, Tere ASi juhatuse esimees

Riskide hajutamiseks võtsime lühiajalised pakkumised ainult Eesti Energialt ja Latvenergolt. Pakkumisi on päris keeruline täpselt võrrelda. Elekter kallineb meie jaoks natuke alla 40%. Meie kulu elektrile on rohkem kui 20 miljonit krooni aastas. Oleme saatnud juba välja hinnatõusuteate 1% ulatuses, mis jõustub märtsi lõpus, aprilli alguses.

raha

*Aprillis tarbitakse Eesti vabaturul 167 GWh elektrit.*Sellest 15 GWh müüb Latvenergo Kaubandus.*Rahaliselt tähendab see 10,5 miljonit krooni lätlastele ja 107 miljonit krooni Eesti Energiale.*Praeguse seisuga maksab 1 MWh vabaturul keskmiselt 45 eurot.tasub teada*Valik suurfirmasid, kes valisid Latvenergo*Norma, Viisnurk, Tere, Kreenholm, Nordic Energy Link

taust

*1. aprillist on Eesti suurtarbijatel võimalus valida müüjat, kellelt elektrienergiat osta. Valida on nelja Eestis tegutseva bilansihalduri vahel - OÜ Latvenergo Kaubandus, Nordic Power Management OÜ, OÜ Baltic Energy Servis ja Eesti Energia AS.*Samuti on alates aprillist võimalus osta määratud elektritarnet ka elektribörsilt.*Lätis avanes elektriturg tunamullu mais ning Leedus selle aasta jaanuaris.*Eesti Energia turuosa on Lätis ligikaudu 22% ning Leedus on sel aastal sõlmitud esimesed vabaturulepingud.*Leedu turul tegutseb Eesti Energia alates 2007. aastast. Suletud elektrituru tingimustes oli seal ainuke klient Eesti Vabariigi suursaatkond ning peamiselt keskenduti turu avanemise ettevalmistustele.*Latvenergo Kaubandus OÜ on tütarettevõte, mis kuulub täielikult Läti energiasektori ettevõttele Latvenergo AS.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077