Autor: Indrek Kald • 8. jaanuar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Koostöös Taani uuringufirmaga Ea Energianalyse a/s Denmark maiks valmiv analüüs peab vastama küsimustele, millised on võrgu tehnilised piirangud tuuleenergia võimsuste paigaldamisel ning milliste investeeringute korral saab tänastest tehnilistest piirangutest lähtuvaid võimalusi suurendada, võttes arvesse nii olemasolevaid kui potentsiaalseid tootmisvõimsusi ning ühendusi regioonis.

Analüüsi käigus luuakse elektritarbimise ja -tootmise mudel Balti mere piirkonna elektrisüsteemidest, mille abil analüüsitakse elektrisüsteemi talitlust tuuleparkide ühendamisel.

"Eleringi huvi on luua võimalusi võimalikult paljudele tootjatele elektriturule sisenemiseks, kuid samas seab elektrisüsteemi tõrgeteta toimimise tagamine selged piirangud tuule-energia kasutamisele Eestis,” ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Tema sõnul pole realistlik tänane situatsioon, kus tuuleparkide arendajad on liitumistaotlusi energiasüsteemi esitanud juba ligi 4000 megavati ulatuses, samas kui Eesti elektritarbimise tipp on ca 1500 megavatti ja minimaalne tarbimine suvisel ajal ca 400 megavatti.

"Meil ei ole mõtet ebarealistlike liitumispakkumiste väljastamisega tootjatele jätkata, kus Eleringi võrguarenduskulud on juba teatud olukordades kordi suuremad planeeritavast investeeringust tootmisseadmetesse enestesse," rääkis Veskimägi.

Tema hinnangul on vaja andmeid, kui palju on võimalik tuuleenergia võimsusi energiasüsteemi ühendada ning anda seejärel võimalus kiiresti minna arendustega juba edasi neil tootjatel, kes hindavad tootmisvõimsusi realistlikumalt.

"Kõik mõistavad tehniliste piirangute olemasolu, vaja on usaldusväärsele metoodikale tuginevalt leida ankurnumber edasiseks tegevuseks," rõhutas ta.

Veskimägi hinnangul tagab selgus tootmisvõimsute mahus elektrisüsteemi arengu arusaadavuse, andes vajaliku kindluse ja tootmismahtude etteennustatavuse investoritele. Samuti teavad tarbijad, millised kulusid tuleb kanda uute liitumisvõimaluste loomisel tuuleelektri tootjatele.

"Taanil on vaieldamatult parimad kogemused tuuleenergia kasutamisel. Seetõttu loodame saada koos taanlastega tunnustatud analüüsi mudelitele põhinevalt tulemused, mis annaksid hea lähtekoha edasiseks tegevuseks nii Eleringile põhivõrguettevõtjana kui tuuleenergia arendajatele,” sõnas Veskimägi.

Laiema konsensuse saavutamiseks ja kogu protsessi avatumaks muutmiseks tutvustab Elering maikuus avalikel arutelul uuringust saadud järeldusi.

"Avatud energiaturu tingimustes on oluline, et turuosalistel oleks võrdsed tingimused vajalikule infole ligipääsuks, et teha investeerimisotsuseid,” rõhutas Veskimägi.