Autorid: Äripäev, Редакция специальных проектов Äripäev, Электронный справочник Äripäev • 29. september 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Juhtkiri: jätame hüvasti odava elektriga

Värskes Äripäeva kaaneloos kirjutame, et tuleva aasta 1. aprillil liitub Eesti Põhjala energiabörsiga NordPool ning alates sellest ajast tuleb suurtarbijatel hakata ostma elektrit avatud turu hinnaga, mitte suletud turu hinnaga. See ei ole aprillinali.

Üllatusena võib meid aprillis tabada aga arusaam - meile tähendab energiaturu avanemine vaid üht - elektri hind tõuseb. Ühest küljest pole selles midagi halba, Eesti energiaturg saab vabaks, kõik (esialgu küll vaid suurtarbijad) saavad ise valida, kellelt nad oma eluks tarvilise elektrienergia ostavad. Küll juhtub aga kardetavasti see, mis vabal turul juhtuma peab, hinnad ühtlustuvad. Üllatusena võib meid aprillis tabada aga arusaam - meile, maarjamaalastele tähendab turu avanemine vaid üht - elektri hind tõuseb. Vähemalt taluvuspiirini.

Esmajärjekorras saavad laksu suurtarbijad, valmis panna eratarbijad. Pärast tuleva aasta 1. aprilli peavad kõik Eesti suuremad elektritarbijad, kelle tarbimine ulatub üle 2 GWh aastas ning keda Eestis on paarisaja ringis, ostma elektrienergiat otse turult. Need suurtarbijad moodustavad praegu ca 35% Eesti Energia tootmismahust ehk sisuliselt muutub järgmisel aastal Eesti energiaturg vabaks 35 protsendile klientidest.

Praegu on NordPoolilt võimalik osta elektrit hinnaga 27 eurot MWh, mis on enam-vähem võrdne Eesti Energia põlevkivielektri tootmishinnaga. Aga näiteks mullu oktoobris maksis NordPoolis elekter kohati üle 80 euro MWh ehk üle kolme korra enam kui Eestis!

Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liive sõnul moodustab elektrienergia maksumus praegu 58% ärikliendi elektri hinnast ehk kolmekordne elektrienergia hind tõstaks ärikliendi jaoks elektri hinna kahekordseks.

Eelmisel majandusaastal müüs Eesti Energia 3,5 miljardi krooni eest elektrienergiat. Ehk siis suurfirmad, kelle jaoks muutub järgmisel aastal turg vabaks, ostavad energiat aastas kokku üle miljardi krooni eest. Kui nad peavad alates järgmisest aastast maksma elektri eest juba 20% praegusest rohkem, tõuseb kulu veerand miljardit. Kui 100%, siis…

Kuna ükski Eesti ettevõtja ei saa enesele lubada hüppeliselt kasvavate tootmiskulude allaneelamist, siis tähendab elektri hinna tõus vaid üht - see tõstab paratamatult pea kõikide kaupade-teenuste hindu meie turul.

Kindel võidumees on Eesti Energia, kes saab suure tõenäosusega oma toodetava elektri eest senisest rohkem raha küsida ning kes sama suure tõenäosusega ka avatud turu tingimustes turgu valitsema jääb. On ju seesama Eesti Energia kurtnud, kuidas lõunanaabrite elektrituru avanedes sealsed ettevõtted nende kliendiks tulla ei saa, sest turg on oma näilisest vabadusest hoolimata senise monopoolse energiatootja abil üsna kavalalt reguleeritud.

Väikese eratarbija lohutus võiks olla vaid üks, lootus, et kui Eesti Energia börsile viiakse, saab ta aktsionärina ehk turuvabaduse tingimustes kerkinud hindadest dividendide näol kasu lõigata.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077