Autor: Mait Jüriado • 17. oktoober 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järsk tarbimise vähenemine USA naftanõudluses kajastus numbrites - 9% vähem eelmise aastaga võrreldes. Kui USA töötuse määr kasvab ning jaemüüginumbrid kukuvad, vähendab see omakorda vajadust vähem kaupu liigutada, reisijaid lennutada ning töölisi sõidutada - see tähendab omakorda väiksemat nafta hinda.

3 kuud tagasi maksis naftabarrel rekordilised $147, mis tähendab kukkumist pea 50% võrra praegusega võrreldes. New Yorki börsil maksis eile naftabarrel $69.85.

Aktsiahindade tõusule aitas kaasa eilne suurem naftahindade kukkumine, kuna investorid uskusid, et madalam nafta hind toob raha tagasi tarbija taskusse. Lennufirmade aktsiad rallisid lootuses, et nafta hinna langus muudab lennufirmad kasumlikuks juba järgmisel aastal.

Paljud analüütikud prognoosisid vaid mõned nädalad tagasi, et nafta võiks maksta keskmiselt $105 järgmisel aastal. Paljud kohalikud võimud ning kompaniid on selle hinna järgi teinud oma järgmise aasta eelarved. "Niisiis oleks nafta hinna jäämine $80 juurde toomas USA majandusse lisaks $275 miljardit "turgutuseks," ütles Energy Policy Research Foundationi analüütik Lawrence Goldstein.

Hedge fondide mõju

Nafta kukkumisele on kaasa aidanud aga jõud, mis on kaugelt üle kukkuvast nõudlusest. Hedge fondid, kes on vastutavad suuremahulises spekuleerimises nafta hinnaga, on pidanud end "kaitsma" suure laenurahaga finantskriisi valguses näiteks nafta futuuridele panustades. Samuti on hedge fondid pihta saanud riskitundlike investorite raha väljavõttude tõttu. See on omakorda sundinud fonde müüma ebasobivatel aegadel.

Paljud ennustajad pakkusid, et naftanõudlus tõuseb 2008. aastal iga päev 1,3 miljonit barrelit. Kui nafta hind tõusis suvel kõrgustesse, läks Goldman Sachs eriliselt hoogu ning ennustas järgmiseks aastaks nafta hinda $200 dollarit barrel.

Sündmused ei läinud aga nii nagu Goldman ennustas. 10. oktoobril avalikustati raport, kus nõudlus oli eelmise aastaga võrreldes kukkunud -9% või 1,8 mln barrelit päevas 18,6 mln barrelini. Praegu on terve maailma nõudlus 86,3 mln barrelit päevas, võrreldes 2007. aastaga on see tõusnud vaid 200,000 barrelit.

Nafta hinna langus on aga hea uudis USA majanduse jaoks. Fedi esimees Ben Bernanke osutas energiahindade langusele kui asjaolule, mis toob inflatsiooni allapoole. See omakorda laseb kergemini FEDil intresse kärpida.

Suur küsimärk on, kas kasvav majandus, nagu Hiina ning Lähis-Ida, suudavad kasvu keerulise majanduskliima taustal säilitada. Analüütikud arvavad siiski, et nafta nõudlus järgmisel aastal kasvab 500,000 barreli võrra päevas. OPEC nõustub ning kavatseb kärpida naftatootmist miljoni barreli võrra 2009. aastaks, et vältida ületootmist.