2. september 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rohelised taunivad Eesti Energia börsileviimist

Erakond Eestimaa Rohelised (EER) on arvamusel, et monopoolses olukorras oleva Eesti Energia börsileviimine tooks kaasa nii poliitilise korruptsiooni ulatuse kasvu kui rea julgeolekuriske.

Eestimaa Rohelised taunivad esmast looduskeskkonna arvelt rikastumise toetamist, teatas erakond. Praegu on selleks mahukas ja kergekäeline kaevanduste avamine ning metsa hõlpkasutusele tee rajamine nii RMK kui looduskaitse reformide kaudu. Kindlasti ei poolda EER ka Eesti Energia börsile viimise plaani, mis on Maa kliima ja inimeste tervise ning elukeskkonna arvelt rikastumise näiteks.

Oludes, kus Eesti Energia poolt kasutatavatest, keskkonnaohtlike ning ülemäära ressursimahukate tehnoloogiate loodud kasumist saab olema huvitatud veelgi suurem ring inimesi tulevaste aktsionäride näol, väheneb tõenäosus, et see ettevõte üleüldse asub arukama energiamuundamise teele. Monopoolne energiamuundaja rollis olev, täna riigile kuuluv äriühing on ka riigi enese poolt kirjeldatud kui Eesti energeetilise julgeoleku üks alustalasid. See on täna tagatud ettevõtte poliitilise juhtimise ja kontrollimisega.

Rahal ei ole rahvust ega kodumaad, küll aga on raha omanikel nii rahvus, kodumaa kui mõnedel ka tugevad poliitilised huvid. Kas me oleksime huvitatud Gazpromi omatavast ja juhitavast Eesti Energiast?

„Mida rohkem on mingil ressurssi raiskaval ettevõttel dividendimanulisi, seda ükskõiksemad needsamad aktsionärid selle ettevõtte keskkonna- või kliimamõju asjus on,“ märkis erakonna esimene eestkõneleja Marek Strandberg.

„On ju selge, et sedasorti aktsiaid kipuvad ostma jõukamad ja seetõttu ka ühiskonnas oma arvamusega suuremat mõju omavad inimesed. On ka kogetult tavapärane, et keskmise inimese jaoks on täna tema isiklik rahaline kasum suurema kaaluga kui keskkonna- ja kliimariskid,“ lisas ta.

Strandbergi hinnangul on tegemist ääretult küünilise plaaniga majanduse elavdamiseks. Teada on, et majanduspidurdumise käigus on inimesed Eestis säästudesse paigutanud juba ligi kuus miljardit krooni. Selle meelitamine Eesti Energia aktsiate ostu, tsementeeriks vaid tohutu keskkonna- ja kliimamõjuga ettevõtte senist tegevust.

„Eesti Energia börsileviimisega hakkavad riigi kõrval ettevõtte juhtimisotsuseid mõjutama, eelkõige kasumile orienteeritud uued omanikud, kes kindlasti leiavad, et tänastes majandustingimustes, kus riik veel subsideerib ebaefektiivseid, keskkonnamahukaid elektritootmisviise ja kontsentreeritud tootmist, on kasum kiiremini tulema kasvõi tuumajaama investeerides. Seda vaatamata asjaolule, et tänaste tuumajaamade ohutuse küsimused ja jäätmetega seonduvad probleemid on sisulise lahenduseta ning et hajutatud elektritootmise kasutegur on kordades suurem kui suurtel energiaplokkidel, kus suur osa elektritootmisega kaasnevast soojusenergiast jääb tarbijate puudusel inimese kasuks tööle panemata,“ selgitas erakonna eestkõneleja Valdur Lahtvee.

„Loomulikult on olemas võimalus, et uus omanikering on keskkonnaküsimustes arukam ja ettenägelikum, kuid usutavam on see, et keskkonnahoiust lähtuvaid ja pikaajalist jätkusuutlikkust tagavaid otsuseid langetab omanikuna pigem Vabariigi Valitsus kui kiiret majanduskasu ootavad investorid,“ rääkis Lahtvee.

Strandberg ja Lahtvee ei välistanud, et börsileminekuga kiirustamise üks põhjusi võib olla see, et Vabariigi Valitsus ei pruugi lõpmatuseni suuta Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimapoliitika meetmete rakendamisele Eestis vastu puigelda, mistõttu monopoolse energiaettevõtte omanikeringi laiendamisel saaks EL energiapoliitikat mittejärgiva tegevuse õigustamiseks viidata erahuvide ülimuslikkusele ja riigipoolse kontrolli suutmatusele.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077