15. aprill 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uus Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) programm "Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2007-2013" annab Vanatalu sõnul rahalisi võimalusi tunduvalt rohkem. „Programmi finantseering aastateks 2007–2009 on Eestilt 71 miljonit ja Euroopalt 310 miljonit krooni,“ lisas ta.

„Programmi raames pakutakse uusi huvitavaid teenuseid nagu programmid noortele, tööklubid, karjääriinfotoad, sõltuvuste ravi, näiteks probleemide korral alkoholiga, mida enne ESFis polnud,“ rääkis Vanatalu ja lisas, et Euroopa Sotsiaalfondil on oma reeglistik, mida raha kasutamisel tuleb täpselt järgida.

„Kaheks aastaks, 2007-2009, on programmi eelarve raamides tööle võetud ka täiendavalt inimesi,“ märkis ta.

Koondamiste arvu kasvu nimetas Vanatalu puidusektoris, samuti on koondamislaine tabanud ehitussektorit. „Teenindussektoris on koondamisi vähem,“ märkis ta.

Vanatalu märkis, et aasta alguses on koondatud rohkem inimesi kui eelmisel aastal ning uute töötute hulgas on koondamine eelneva töösuhte lõpetamise põhjusena võrreldes eelmise aastaga kasvanud.

Märtsi lõpu seisuga oli tööturuametis registreeritud 17 181 töötut, mis moodustab 2,7% tööjõust vanuses 16 aastat kuni pensioniiga. Võrreldes veebruariga oli registreeritud töötuid 441 inimese võrra rohkem (+2,6%) ning võrreldes 2007. aasta 31. märtsiga kasvas töötute arv 20,5%.

„Arvel olevatest töötututest kuulub ligi 70% riskirühma, nagu näiteks noored vanuses 16-24, vanemaealised töötud ehk üle 55aastased, riigikeelt mitte valdavad inimesed, puudega inimesed, vanglast vabanenud, hooldamiskohustusega inimesed ja pikaajalised töötud, nendega on vaja põhjalikult tegeleda,“ rääkis avalike suhete nõunik.

Vanatalu rääkis, et tööturuamet on praktiseerinud kaks aastat uut meetodit, kus vastavalt töötu oskustele ja kogemustele koostatakse koostöös konsultandiga inimesele tegevuskava ning selgitatakse välja konkreetsed tegevused ja koolitusvajadused, mis aitavad inimesel tööturul hakkama saada.

„Suurtes kohtades nagu Tallinnas, kus inimese kohta on suur koormus, on iga kliendi kohta aega vähem. Seevastu aga väiksemates kohtades saab ühe inimesega palju põhjalikumalt tegeleda,“ ütles Vanatalu. Kõrgeim registreeritud töötuse määr on piirkondades nagu Valgamaal, Võrumaal ja Ida-Virumaal.

Ühe töötu kohta tehtavatest kulutustest rääkis Vanatalu, et see varieerub. „Mõni töötu leiab töö stendilt, selle peale ei kulu midagi, kuid teise töötu koolitus võib kesta kuni aasta ja inimese eest tasutakse seoses koolitusega ka sõit ja majutus,“ tunnistas ta.

„Näiteks keevitajate, maniküürijate, massööride koolitused on kulukad, kuna sellele kulub ka pikem aeg. Aastane koolitus võib maksma minna mõnikümmend tuhat krooni,“ ütles Vanatalu.

Eesti Esimese Erakosmeetikakooli direktriss Merike Ivask ütles, et tööturuamet tasub kosmeetiku eriala õppe eest ka täismahus. "1,5 aasta kestev kosmeetiku eriala päevases õppevormis maksab 45 900 krooni ning tööturuamet on töötute eest tasunud erinevalt – on tasutud täismahus, kuid ka mitte," lisas Ivask. Kuna kursuste algus on tsükliline, siis Ivaski arvates võib suurenenud töötus õpilaste kasvu näol tunda anda sügisel.

Vanatalu lisas, et koolituse läbinutele pakutakse vajadusel ka tööpraktika võimalust. „Teenuse raames saadakse ettevõtetes praktikantide juhendamise eest tasu. Enamikul juhtudest jääb praktikant sinna ettevõttesse ka tööle.“