Autorid: Annika Matson, Annika Matson Kald • 3. märts 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eelmisel nädalal lõppenud kolmepäevane rahvusvaheline konverents "Bioenergia ja biomass 2008" tõi Tallinnasse palju rahvusvahelisi eksperte. Üle 20 välisesineja andsid ülevaatliku pildi biomassi ja bioenergia tootmisest Leedus, Taanis, Soomes, Rootsis, USA-s ja mujal. Lisaks oli hulgaliselt ettekandjaid Eestist, teatasid konverentsi korraldajad.

Konverentsi võiks käsitleda ka kui vahekokkuvõtet Eesti biomassi ja bioenergia arengukava 2007-2013 esimesest rakendusaastast. Käsitleti nii bioenergia ja bioenergia tootmise majanduslikke, tehnoloogilisi ja keskkonnaaspekte kui ka bioenergia ja biomassi tootmise arendamise poliitikaid ja vastavat teadus-arendustegevust.

Põllumajandusministeeriumi poolt alustatud biomassi ja bioenergia tootmise seire peaks muutuma regulaarseks. Senistest tulemustest selgub, et Eestis kasutatakse energiaks ära alles väga väike osa biomassist. Üle 2/3 metsa- ja puidutööstuse jäätmetest jääb kasutamata, sõnnikust ja lägast kasutatakse alla kümnendiku, mootorikütustes on biokütuse osakaal 0,1% Euroopa Komisjoni direktiiviga nõutud 2% asemel.

Eesti panust bioenergia tootmisel on aidanud parandada puidu kasutamine kütteks. Puidugraanulite ehk pelletite tootmises ühe elaniku kohta on Eesti esikohal maailmas. Esialgu läheb 95% sellest ekspordiks, sest Eestis töötab vaid veidi üle tuhande pelletiküttel töötava katla.

Eesti edu bioenergia tootmisel võib siiski tulla juba lähiaastatel, kui rakendatakse juba kavandatud plaanid bioenergia tootmiseks: biodiisli tehas Paldiskis ja bioetanooli tehas Kundas võimaldaksid töödelda pea kogu Eesti potentsiaalse põldudel kasvatatava bioenergeetilise materjali, Väo ja Iru koostootmisjaamad võiksid muuta energiaks suure osa seni metsa vedelema jäänud metsaülestöötamise jäätmetest ja põletatavast prügist, läga bioenergiaks muundamise suured projektid on töös Viiratsis seakasvatuse kombinaadis EKSEKOs ja Torma põllumajanduse osaühingus.

Biogaasi jaamu planeeritakse hetkel vähemalt kahekümnes kohas.

Kindlasti saab kogu bioenergia tootmine toimuma arvestades bioloogilist mitmekesisust, keskkonnanõudeid ja tehnoloogilist arengut ning toidutoorme tootmist kahjustamata.

Lähiajal rakenduvad Maaelu arengukava (MAK) ja teiste struktuurifondide toetusmeetmed muudavad olukorda kindlasti juba 2008.a. huvilistele palju soodamaks.