Autor: Mariliis Pinn • 26. veebruar 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eestisse võib 15 aasta pärast tulla tuumajaam

ELi uus energia-kliimapakett näeb ette, et alates 2013. aastast peavad kõik ELi elektritootjad ostma ise kogu tootmiseks vajamineva CO2 kvoodi, mis tähendab, et ühe CO2-vaba elektritootmise võimalusena näeb Eesti Energia siia tuumajaama rajamist.

Eesti Energia tootmisportfell on praegu liialt ühekülgne – üle 90% elektrist toodame põlevkivist, mis on pikemas ajaperspektiivis võimalike väliskeskkonna muutuste suhtes riskantne ning CO2-mahukas.

Eesti Energia soovib oma tootmisportfelli mitmekesistada CO2-vaba tootmise kaudu, investeerides taastuvenergiat tootvatesse tuulikutesse, soojuse ja elektri koostootmisjaamadesse ning tuumajaamadesse. Ignalina tuumajaama projekt näiteks omab Eesti Energia tootmisportfelli arvestades äärmiselt suurt tähtsust. Ka Soome tuumajaam on üks hea võimalus tuumaenergia kasutamiseks tulevikus ning praegu tegutseme aktiivselt, et seal osaleda, teatas Eesti Energia.

Eesti Energia ei välista võimalust, et Eestisse võiks ehitada oma tuumaelektrijaama. Tõsine debatt algab aga elektrimajanduse arengukava aruteludel ning kui otsus on positiivne, võib ka Eesti astuda 15 aasta pärast tuumariikide sekka. Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive rääkis tuumajaama Eestisse ehitamise võimalikkusest, et Eesti Energia ei välista ühtegi kasulikku projekti. “Tuumaenergia pole omaette eesmärk, kuid taastuvenergeetika arendamise kõrval on tegu teise CO2-vaba tootmisallikaga,” rõhutas Liive.

Taastuvenergia projektidest käivitas Eesti Energia eelmisel nädalal Virtsu tuulepargis oma teise tuuliku. Teised Eesti Energia tähtsamad töös olevad taastuvenergia projektid on tuulepargi rajamine Balti Elektrijaama suletud tuhaväljale ning Aulepa tuulepargi käivitamine järgimise aasta kevadel. Ühtlasi on töös ka tuulepargi rajamine Peipsi järvele, jäätmepõletusel töötava soojuse ja elektri koostootmisploki ehitamine Iru Elektrijaama ning biokütustel töötava soojuselektrijaama rajamine Ahtmes. Lähikuudel alustab tööd uus tuulepargist ja diiselgeneraatorist koosnev elektritootmise lahendus Ruhnu saarel.

"Mis puudutab investeeringuid Narva elektrijaamadesse, siis meil on praeguseks ehitatud kaks uut plokki, mis täielikult vastavad ELi keskkonnanõuetele. Teeme ettevalmistusi järgmiste plokkide ehitamiseks Narva, käivitatud on Narva uute plokkide keskkonnamõjude hindamine. Ühtlasi uurime võimalusi väävli- ja lämmastikupüüdjate paigaldamiseks ka vanadele energiaplokkidele," rääkis Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik. Kaasik kinnitas, et tootmisseadmetesse tehtud investeeringud ei ole kindlasti mahavisatud raha, kuna nad vastavad täielikult 2016. aastal rakenduvatele ELi keskkonnanõuetele ning sellise tootmisvõimsuse omamine on Eestile energiajulgeoleku seisukohast vajalik.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077