15. mai 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riikliku energiakontserni aastapäeva puhul korraldatud energiafoorumil eile esinenud president Toomas Hendrik Ilves ütles, et Eesti kuulumine Vene elektrivõrku on julgeolekupoliitiline probleem, kirjutas Postimees.

«Viimase totaalse küberrünnaku kontekstis on kõige ohtlikum meie jaoks see, et me ei ole suutnud end lahti haakida Vene elektrisüsteemist,» lausus Ilves.

Ta lisas, et Eesti riigile on ohtlik suurendada ka sõltuvust Vene gaasist.

Ilves nimetas ELi energiapoliitikat süüdimatuks ja sinisilmseks. Ilvese arvates peaks Euroopa Komisjon pidama Venemaaga energeetika kõnelusi kõigi riikide eest, mitte aga lubama venelastel iga riigiga eraldi läbi rääkida.

Tehniliseks eelduseks on piisav hulk elektrikaableid, mis ühendaks Balti riigid Kesk- ja Põhja-Euroopaga.

Balti riigid Põhjamaadega ühendanud Soome-Eesti merekaabel Estlink valmis mullu, sellele lisandub lähiaastail teine samasugune. Kriitiliseks küsimuseks on elektrikaabel Leedu-Poola piiril.

Eesti Energia juht Sandor Liive kinnitas, et Poola-Leedu kaabel ei valmi enne 2012. aastat.

Liive lausus, et pärast vajalike uute kaablite valmimist oleks Eesti lahutamine Vene elektrivõrgust võimalik.

Projekti hind oleks Liive arvates kuni 500 miljonit eurot ehk ligi 8 miljardit krooni. «Kesk- ja Lääne-Euroopa võrguga ühinemine on poliitiline otsus, energiafirma juhina näen, et erinevalt varasematest aastatest oleme ka rahaliselt selle teostamiseks võimelised,» märkis Liive.