Autor: Mariliis Pinn • 17. aprill 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Venemaa tunneb muret riigile oluliste energiakandjate turvalisuse pärast, seepärast annab riigiduumas algatatud seaduseelnõu nii Gazpromile kui Vene riiklikule naftamonopolile Transneft õiguse luua oma rajatiste kaitseks relvastatud allüksused.

Seaduseelnõu on parlamendis küll alles menetluses, kuid ajalehe Nezavissimaja Gazeta andmeil on see algatus saanud juba heakskiidu ka Kremlist.

Nezavissimaja Gazeta kinnitusel ei välista praegune seadustik energiahiidude «allüksuste» relvastamist ka automaatsete lahingrelvadega. Ajalehe andmeil saavad firma võitlejad õiguse inimesi ja sõidukeid läbi otsida ning relva kasutada mitte üksnes objektide, vaid ka territooriumi kaitsmisel.

Gazpromi pressiteenistus on meediale teatanud, et loodava eraarmee suurus jääb firmasiseste reeglite kohaselt saladuseks. Gazprom pole riigiasutus ega pea seetõttu aru andma, teatas gaasigigant.

Riigikogulase Igor Gräzini hinnangul on Kremlile lähedalseisvatele ettevõtetele eraarmeede loomine kooskõlas Venemaa üldise poliitikaga. Gräzin meenutas Vene presidendi Vladimir Putini väljaütlemist, et Vene-Saksa gaasijuhtme rajamine vajab sõjalist kaitset.

«Venemaa soovib teatavasti taastada Balti mere laevastikku, [Venemaa esimene asepeaminister Sergei] Ivanov on rõhutanud Balti mere laevastiku suurt rolli torustiku rajamisel ja kaitsel,» meenutas Gräzin. «Sellega seoses suureneb paratamatult ka Vene luurevõimsus, nad tahavad kursis olla, kes nende juhtme ümbruses toimetavad.»

Kaitseministeeriumi kinnitusel on Eesti riigi seisukoht konkreetne ja ühene. «Ühegi eraarmee võitleja jalg ei astu Eesti pinnale,» kinnitas ministeeriumi avalike suhete juht Madis Mikko. «Kindlasti teevad Gazpromi kavatsused meid murelikuks ja nende samme jälgitakse hoolega.»