Autor: Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected] • 21. november 2019

Vaide nendib, et ajad on muutunud ja leiba ei too enam lauale lihtsalt mees koos tööpingiga, vaid vaja on kogu tootmisahelat tunda ja juhtida, alustades tooraine ostust ja lõpetades toodete klientideni jõudmiseni, kõigest peab olema konkreetne ülevaade. „Töökorraldus, õigel ajal tehtud investeeringud ning suutlikkus tellijate soove kiiresti täita eraldab terad sõkaldest. Täna on meil veel Soome ees hinna osas konkurentsieelis, kuid ikkagi on seis liiga „põnev”, paratamatult tundub, et Eestis tegutsevatel tootmisettevõtetel on teenuste hinnatõus vajalik, et kompenseerida sisendite kallinemist. Nutikus ja töökus ei lahenda vajadust investeeringuteks – parema, kiirema, täpsema ja läbipaistvama teenuse pakkumiseks.”

Lõppklient ei taha tema sõnul muidugi hinnatõusust kuuldagi, kuid allhankijate hinnasurve on seoses kulude kasvamisega suur. „Kulude kasvust tulenev pinge on täiesti olemas. Pikaajaliselt arendatud ja lihvitud tootmises ei õnnestu paraku kasvatada efektiivsust nii kiirelt kui vaja, sest masinaid ei saa palju kiiremini tööle panna või inimest „sundida“ veel kiiremini töötama. Võib öelda, et turul toimub tõenäoliselt ümberstruktureerimine: kallinevad hinnad panevad kliente võtma pakkumisi erinevatelt firmadelt ning valima uusi allhankijaid, mis paneb turu liikuma. Kelle jaoks on see hea uudis, kelle jaoks mitte, aga keegi ei saa täna istuda, käes rüpes. Kõik optimeerivad.”

Ettevõtte müügijuht Raul Varrak lisab, et hind on klientide jaoks olnud alati oluline. „Muidugi saab valida tootmiseks ka odavama piirkonna, aga sel juhul tuleb mõelda, kas kadu teenuse paindlikkuses ja kvaliteedis tasub end ära? Lisaks võivad olenevalt tootest muutuda väga suureks transpordikulud. Pikaajaline koostöö ja partnerite tundmine on väärtus, mida ei saa alati rahas mõõta.”

Robotid asendavad tööjõuvajadust vaid osaliselt

Lõviosa Eesti tootmis- ja tööstusettevõtete viimaste aastate investeeringutest on robotid, et tehases võimalikult palju operatsioone automatiseerida. Vaide möönab, et Ojala Estonias on robotid kasutatavad ainult mass-seeriatootmise puhul. „Täna näeme veel, et robotid ei asenda inimest täiel määral ning on töid, mida pädeva tööjõuta teha ei saa. Kahjuks on aga seis väljaõppinud tööjõu osas Eestis kõigile keeruline, koolitame stantsijaid, keevitajaid, painutajaid ja koostajaid oma tehases kohapeal. Ajutiste või uute töötajate hulgas on ehk mure inimeste kohusetundega – isegi kui ollakse töölepinguga seotud, võib töötaja ühel hetkel lihtsalt enam mitte tööle ilmuda. Ootamatute olukordade lahendamine teeb meid muidugi tugevamaks ja sunnib tegutsema pideva parendamisega.”

Ojala Estonia kasutab igapäevases töös tarkvara, mis on kujundatud nende vajaduste põhiselt ning kujundab näiteks hinnad vastavalt täpsetele tootespetsifikatsioonidele. Samuti on juhtkonnal ülevaade iga protsessi igast etapist ning kliendile osatakse täpselt öelda, kust tuleb milline kulu, kui palju läheb aega ja materjali konkreetse toote tegemiseks ning kui suure osa hinnast moodustab transport. Järgmisel aastal toimub üleminek uuele ERP-süsteemile, et parandada veelgi ettevõtte analüüsivõimekust.

Lisaks inimeste tööajaarvestusele on Ojala Estonia võtnud Industy 4.0 tööriistadest piloodina kasutusele seadmete jälgimise reaalajas, et kindlustada läbi selle veel rohkem nende efektiivsust. „Mida rohkem protsessidest infot korjata, seda paremad võimalused nende parandamiseks on,” nendivad Vaide ja Varrak.

Tehasel on võimekus projekteerimiseks, tootmiseks, värvimiseks ja koosteks

Ojala Estonia OÜ kuulub Ojala Group’i, mille peakontor asub Soomes. Lehtmetallist ja plekist komponentide tootmise ning neist toodete koostamisega tegeleva Ojala kliendid on ligi 75% ulatuses energiatootmise sektor ja elektrivõrgud, 20% ulatuses tööstused ning 5% ulatuses tervishoiuvaldkond. Ühe katuse all on kogu tootmistsükkel alates komponentide valmistamisest kuni kooste ja pulbervärvimiseni. Lisaks on ettevõttel olemas võimekus toodete testimiseks.

„Me suudame pakkuda ka tehnilisi lahendusi, kuigi enamik projekte tuleb täna siiski klientidelt. Aga aitame vajadusel lahendada tehnilisi probleeme, teha tugevusarvutusi ja aidata kaasa muude projekteerimise juures vajalike küsimustega,” loetleb Varrak.

Ojala Group juhindub igapäevatöös ISO kvaliteedijuhtimise, keskkonnajuhtimise ning töötervishoiu ja tööohutuse juhtimise süsteemidest. Ettevõtte põhiturgudeks on Skandinaavia, Soome ja Eesti.

Töötajaid on Ojala Groupis kokku 350, neist 100 töötab Tabasalu tehases. „Häid töötajaid on alati vaja,” vastab Vaide küsimusele tööjõu olukorra kohta. „Meie töötingimused on modernsed, töötame 2006. aastal ehitatud tootmishoones, kus on igati head võimalused ennast hästi tunda. Töö käib enamjaolt kahes vahetuses, kuid on ka tootmisüksusi, mis töötavad seitse ööpäeva nädalas. Töökeskkond on mitmekeelne – eesti, vene ja soome keelt kuuleb igapäevaselt. Meil on tööl ka mitmed tublid ukrainlased. Muide, veerand meie töötajatest on õrnema soo esindajad.”

Soome pereettevõttena alguse saanud Ojala Group loodi 1963. aastal. 1990ndate lõpus tegi Ojala palju allhanget Nokiale, mis muutis ettevõtte Lääne investoritele huvitavaks ning 2001. aastal sai grupist üks osa Flextronics International Ltd-st. 2006. aastal lahkus Flextronics aga Euroopast ning Ojala Group jätkas iseseisvalt. Täna on Ojala Groupil kaks tehast: Soomes Sievis asuva tehase suurus on 18 000 m2 ning aastane käive 30 miljonit eurot, Tabasalu tehase suurus on 4000 m2 ning 2019. aasta käive tuleb ligi kuus miljonit eurot.