Raadiosaates “Tööstusuudised eetris” kõlasid seitsme tööstusjuhi intervjuud, mis on salvestatud suursündmuselt „Tark tööstus 2026“. Ülevalt vasakult: Nadežda Dementjeva, Jaanus Aal, Rauno Võsu, Andrus Durejko, Arvo Maling ja Redrik Rahu. Lisaks rääkis ka Aldo Kaljumäe.
Foto: Tööstusuudised.ee
Eesti Energia juht ja hariduselt insener Andrus Durjeko märkis, et Eesti tööstus on juba praegu piisavalt tark ja pigem on väljakutse see, kuidas arendada kogu väärtusahelat.
“Väljakutse seisneb selles, et kuidas kogu väärtusahel muuta targemaks, mitte selles, kuidas sensoreid [lisada] ja rohkem analüütikat teha – selle viimasega oleme juba hästi „mäel“. Meie probleem on laiemas pildis ja see, kuidas väärtusahel tööstust toetaks, seljatagust pakuks, et tööstus end Eesti hästi tunneks,“ rääkis Durejko.
Durejko selgitas, et tööstus võib tootmisprotsessis rakendada rohkem roboteid ja analüütikat, aga me ei võida ainult hinnaga. „Kui turul toimuvad muutused, siis sellega kohanemine tööstuses peab olema väga kiire. Täna on võib-olla palju auru läinud sellele – mis ka ei ole vale –, me teeme asju odavamalt. Peame ka seda tegema, aga paindlikkus ja kohanemisvõime terve väärtusahela ulatuses on see, mida silmas pean,“ märkis ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Elektroonikatööstuse Aurightec Estonia tegevjuht Redrik Rahu ütles, et tehisaru on jõudnud ettevõtte igapäevatöösse kiiresti ning seda kasutatakse juba nii töövoogude katsetamisel kui ka lepingute analüüsimisel.
Suurim oht on Rahu hinnangul aga see, et insenerid võivad hakata AI-d liiga kergesti usaldama ja muutuda mõttelaisaks.
„AI ohtudest rääkides näen mina seda, et inimesed võivad muutuda mugavaks. See on pikema perspektiivi risk ja täna ei tunnetata seda veel piisavalt. Mõttelaiskus on siin väga õige sõna. Eriti siis, kui tehniliselt pädev insener läheb mõnes asjas mõttelaisaks ja hakkab masinat liiga palju usaldama. Siis tekivad küsimused. Ma näen seda just oma majas ja meie sektoris,“ rääkis Rahu.
Saates „Tööstusuudised eetris“ kõlab seekord seitse intervjuud, mis on salvestatud tänavuselt suursündmuselt „Tark tööstus 2026“.
2. oktoobril 2026 avati Kohilas BLRT Valukoja uus 14 miljonit eurot maksnud tootmiskompleks, mis võimaldab ettevõttel kasvatada malmivalu tootmismahtu 1000 tonnilt kuni 3000 tonnini aastas ning valmistada senisest suuremaid ja raskemaid detaile. Tehase rajanud ehitusfirma NOBE projektijuhi Hanno Suitsu sõnul tuli ehitajal arvestada nii keerulise pinnase, suure elektrivajaduse kui ka väga spetsiifilise tootmise nõuetega.