Autor: Mait Kraun • 25. oktoober 2019

Tööstusmetallid olid üldiselt sellel nädalal kallinemas – nii vase kui nikli puhul on probleeme pakkumisega ning üldiselt pakub metallidele tuge ootus madalamate intresside osas.

Teisalt mõjutab metalle negatiivselt globaalse majanduse jahtumine ja jätkuv kaubandussõda. Nädala lõikes kallinesid kõige rohkem nikkel (3,6 protsenti) ja plaatina (4,6 protsenti).

Tootmiskatkestused tõstsid vase hinda

Vasehinnad hakkasid reedel odavnema, aga nädala lõikes punane metall kallines, sest investorid muretsevad Tšiili tootmiskatkestuste pärast, vahendab Reuters.

Vase hind tõusis nädalaga Londoni metallibörsil kokku 1,9 protsenti, 5882 dollarini tonnist. Neljapäeval jõudis vask viimase viie nädala kõrgeima tasemeni.

Vaske on toetanud lühiajaline pakkumise puudujääk, mille põhjuseks on Tšiili vasekaevandustes protestide tõttu toimunud katkestused.

Üks kaupleja ütles Reutersile, et reedel toimunud hinnalangus oli “puhtalt tehniline” ning keskpikas perspektiivis on vask pigem kallinemas.

Paljude arvates peegeldab vask ka maailmamajanduse tervist, mis on viimasel ajal USA-Hiina kaubandussõja tõttu kehvemaks muutunud.

Sellel nädalal teatas International Copper Study Group, et 2020. aastal on vaseturg nende hinnangul 281 000 tonniga ülejäägis. Tänavu peaks defitsiit ulatuma aga 320 000 tonnini.

Teistest tööstusmetallidest tõusis tsingi hind 2,4 protsenti, 2500 dollarini tonnist. Jaanuarist juulini ulatus tsingituru defitsiit 106 000 tonnini, selgub International Lead and Zinc Study Groupi viimastest andmetest.

Alumiinium odavnes 0,1 protsenti, 1723 dollarini tonnist. Tina tonnihind langes 2,2 protsenti, 16 780 dollarini.

Hiina ostab niklit kokku

Hiina teatas, et septembris kasvas riigi niklimaagi import 24,6 protsenti (võrreldes eelmise kuuga) ja jõudis kõrgeima tasemeni alates 2016. aastast. Aina rohkem kogutakse varusid, sest 2020. aasta jaanuaris hakkab kehtima Indoneesia ekspordikeeld.

Hiina importis septembris kokku 7,13 miljonit tonni niklit. Viimati olid mahud nii suured 2017. aasta jaanuaris.

Indoneesia kinnitas 2. septembril, et kehtestab 2020. aasta algusest nikli ekspordikeelu, sest suurem osa toodangust soovitakse töödelda kodumaal.

Nikli hind kallines nädalaga 3,6 protsenti, 16 868 dollarini tonnist. Viimase kuue kuu jooksul on nikkel kallinenud enam kui kolmandiku võrra.

Kulla hind tõusis kahe nädala tippu

Kulla hind tõusis selle nädala lõpus viimase kahe nädala tippu ning püsib psühholoogiliselt tähtsa 1500 dollari tasemest kõrgemal.

Põhjusena võib välja tuua kehvad USA majandusandmed ning ootused, et Föderaalreserv kärbib järgmisel nädalal toimuval kohtumisel intressimäärasid. Pallaadium jõudis aga uue kõigi aegade rekordini.

Kulla hind tõusis nädalaga 1 protsendi võrra, 1504 dollarini untsist. Kuld jõudis augustis alguses 1557 dollarini untsist, mis on viimase kuue aasta kõrgeim tase.

Föderaalreserv on tänavu intresse kärpinud juba kahel korral. Investorid ootavad, et keskpank langetab intresse kaubandussõja ja globaalse majanduse jahtumise tõttu ka sellel kuul.

“Kuld toetavad jätkuvalt mitmed geopoliitilised sündmused ning intressikärped. Kui USA-Hiina kaubandussuhted aga paranevad, siis satub kuld tõenäoliselt uuesti surve alla,” ütles Argonaut Securitiesi analüütik Helen Lau.

Pallaadiumi hind tõusis aga 1785 dollarini untsist, mis on kõigi aegade rekord. Kardetakse, et pakkumine ei ole tulevikus nõudluse rahuldamiseks piisav.

Pallaadium on võtmetähtsusega metall katalüsaatorites, mida kasutatakse sõiduautodes heitgaaside süsteemides. Kardetakse, et varud võivad otsa saada ja see on hinnad tõusma pannud. Tänavu on väärismetalli hind tõusnud 41 protsenti, vaatamata sellele, et autosektor on nõrgenenud.

Hõbeda hind tõusis nädalaga 2 protsenti, 17,8 dollarini untsist.

Nafta hinnad tõusid

Nafta hinnad olid sellel nädalal tõusuteel, sest USA varud langesid ootamatult ning loodetakse, et OPEC ja selle liitlased pingutavad hindade toetamiseks rohkem.

Suuremas pildis on aga palju vastutuuli – investorid muretsevad globaalse majanduskasvu ja seeläbi nõudluse pärast. See on üks võtmetähtsusega faktoreid, mis hindu keskpikas perspektiivis mõjutab.

Hinnad hakkasid neljapäeval tõusma, sest USA naftavarud langesid eelmisel nädalal 1,7 miljoni barreli võrra. Analüütikud ootasid 2,2 miljoni barreli suurust kasvu.

Lisaks sellele võtsid sõna mitmed OPECi ametnikud, kes tahavad tootmiskärpeid laiendada. Selle eesmärk on kehvema nõudluse väljavaate mõjusid tasandada.

Brenti toornafta kallines nädala lõikes kokku 2,2 protsenti, 61,44 dollarini barrelist. WTI lisas 3,1 protsenti ja barrel maksab 56,1 dollarit. Rotterdami 95 bensiini hind tõusis 3,5 protsenti, 603,5 dollarini tonnist.