19. juuni 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rauamaagi taastumine pöördus uuesti languseks

Austraalia kaevandusfirma Forescue Metals Groupi asutaja ja juht Andrew Forrest pakkus hiljuti välja, et rauamaagi tootjad võiks moodustada OPECi stiilis kartelli, mille abil lepitaks kokku tootmismahtude ülemmäär.

Tema pakkumine illustreerib olukorda, kus hindade ligi 50protsendiline langus viimase 18 kuu jooksul on rauamaagi tööstusele tõsiseid raskusi tekitanud. Märtsis jõudsid hinnad madalaima tasemeni finantskriisist alates.

Alates märtsist on hinnad küll tublisti taastunud, aga väljavaade on analüütikute ja kauplejate sõnul jätkuvalt sünge. Pakkumine suureneb sellel ja ka järgmisel aastal. Märtsis oli rauamaagi hind 45 dollarit tonnist, tänaseks on hind tõusnud 65 dollarini.

Investec Asset Managementi portfellihaldur George Cheveley ütles, et sellel aastal pole olukord niivõrd hull olnud ja seetõttu on ka hinnad tõusnud.

„Kui vaadata selle aasta nõudlust ja pakkumist, siis ei ole olukord nii halb. Kui vaadata aga selle aasta lõpu prognoosi, siis pole olukord sugugi hea,“ ütles Cheveley.

Rauamaagi hind on sellel nädalal võtnud suuna uuesti alla ja ühe tonni hind kaupleb 61,5 dollari juures.

Vase hind 5 nädalat järjest langusesVase hind on langenud neli nädalat järjest. Hinnalangusele on kaasa aidanud suurima tarbija Hiina kesised majandusandmed.

Vase hind kukkus sellel nädalal madalaima tasemeni alates märtsist – tonnihind oli neljapäeva õhtuse seisuga 5749 dollarit tonnist (2,60 dollarit naelast).

Oodatakse, et aasta teises pooles Hiina infrastruktuuri investeeringud suurenevad ja majanduse stimuleerimine kogub hoogu. Analüütikute sõnul saavad sellest rohkem kasu aga metalli- ja tsemenditööstus. Vase hinnale see nii suurt mõju ei avalda. Samuti plaanitakse vähendada vase kasutamist elektriliinide ehitamisel.

Eelmisel nädalal avaldatud andmed näitasid, et uute majade ehitamine aeglustus mais 16 protsendi võrra. Ühtlasi vähenes kinnisvarainsteeringute maht. See võib tähendada, et Hiina ei suuda 7protsendilist majanduskasvu eesmärki täita.

„Kinnisvarasektori kesine kasv ning saasterohke rasketööstuse piirangud vähendavad toorainete nõudlust ja ka hindu,“ teatas Capital Economics.

Madalad vasehinnad survestavad globaalseid suurtootjaid. Näiteks USA kaevandaja Freeport-McMoRani aktsiad on sellel aastal kukkunud 15 protsenti.

Hiina vasetööstusele tekitavad madalad hinnad samuti probleeme. „Hiina tööstusel on praeguste hinnatasemete juures palju raskem toimetada, ütles Macquarie analüütik Vivienne Lloyd.

Vase hind on viimase viie nädala jooksul tublisti langenud.

Taastuvenergia allikate osakaal võib järsult suureneda

Praegu on elektrienergia tootmises osakaalult esikohal kivisüsi. Kui riigid aga kliimamuutustega seonduvatest kokkulepetest kinni peavad, peaks taastuvenergia allikad juhtpositsiooni üle võtma, selgub Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) uuest raportist.

Praegu moodustavad taastuvenergia allikad viiendiku elektri kogutoodangust. See osakaal suureneb IEA andmetel 2030. aastaks kolmandikuni – see oleks suurem kui kivisöe, gaasi või tuumaenergia osakaal.

Energiaettevõtted teevad „saatusliku vea,“ kui nad arvavad, et kliimamuutustest tulenevad poliitilised otsused nende äri ei mõjuta, ütles IEA peaökonomist Fatih Birol.

„See oleks sama kui arvata, et intressimäärad püsivad 25 aastat samal tasemel,“ ütles Birol intervjuus Financial Timesile. „See on samasugune lühinägelikkus.“

Esimest korda ÜRO kliimakõneluste ajaloos peaks kasvuhoonegaaside hulka vähendama praktiliselt kõik maailma riigid. Seda sätestav lepe allkirjastatakse kõigi eelduste kohaselt selle aasta detsembris Pariisis.

Paljude riikide avalikustatud meetmete kohaselt peaks fossiilsete kütuste kasutamine järsult vähenema, eriti kivisöe puhul, ütles IEA.

Kivisöe hind on ülepakkumise tõttu kukkunud veebruari algusest ligi 20 protsenti. Kolmapäeva õhtuse seisuga maksab tonn kivisütt 41,75 dollarit.

Statoil koondab töötajaidStatoil koondab jälle töötajaid, et vähendada nafta hinnalangusest tulenenud kahjumeid, vahendab oilprice.com.

Kokku kaob ettevõttes 2016. aasta lõpuks 1500 täiskohaga töökohta ja 500 ajutist konsultatsiooniga seotud töökohta.

„Meile ei meeldi, et oleme sunnitud veel töökohti vähendama,“ ütles Statoili tootmisdirektor Anders Opedal. „Need sammud on aga vajalikud, et tugevdada Statoili konkurentsivõimet. Me tahame ka tulevikus väärtust juurde luua.“

Ettevõtte eesmärk on säästa aastas 1,7 miljardit dollarit. Ettevõte nägi 2014. aastal toimunud nafta hinnalanguse ajal, et efektiivsust tuleb suurendada.  Statoil säilitab oma dividendi, aga vähendab kapitalikulutusi 10 protsendi võrra 18 miljardi dollarini.

WTI (USA) toornafta hind kukkus ühe nädalaga 1,2 protsenti 59,77 dollarini barrelist. Brent (Põhjamere) toornafta kukkus 1,52 protsenti ja barrel maksab 63,87 dollarit.

Viimastel nädalatel on naftahinnad stabiliseerunud 60-65 dollari juures. Mitmete analüütikute sõnul on see hinnatase, millest kõrgemale tõustes hakatakse tootmist jälle märkmisväärselt suurendama. Seega prognoositakse, et hinnad praegustelt tasemetelt kiiret tõusu ei jätka. Jaanuaris olid naftahinnad 45 dollari juures.

Väärismetallide hind püsis nädala jooksul stabiilsena. Kulla hind tõusis 0,6 protsenti 1189 dollarini untsist ja hõbe langes 0,67 protsenti 16,18 dollarini untsist.

Autor: Nädal börsil