Autor: Are Veski • 18. märts 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vaatlesime Elektrilevi investeeringuid kolmel tegevussuunal: jaotusvõrkude ehitusel, IT-süsteemide arendamisel ning kaugloetavate arvestite paigaldamisel.

Meie liikmesfirmad kogevad pidevalt, kuidas Elektrilevi tellimusel võetakse suurtes kogustes maha 3-8 aastat vanu õhuliine, mille tegelik tööiga on orienteeruvalt 40 aastat. Mitmed Elektrilevi liiniehitused on tehtud hetkeprobleemide lahendamiseks, pikemat perspektiivi arvestamata. Näiteks tegevused aiandusühistutes pingeprobleemidega. Või suvilate ümberehitamisel elamuteks ja suurest liitujate arvust keskpinge võrgus tekkinud suurte pingelangude lahendamisele suunatud projektid. Lisaks suhteliselt uute alajaamade ja õhuliinide vahetusele toimub lähiaastatel 20 kV üleminekuks juba kolmas kord trafode väljavahetus.

Kõiki neid investeeringuid saanuks teha süsteemsemalt ja säästlikumalt. Kuid hea seegi, et demonteeritud kasutuskõlblikud seadmed (näiteks alajaamad ja trafod) lähevad taaskasutusse ning selleks on olemas toimiv süsteem.

EETELi välisvõrkude töörühm hindas Elektrilevi investeeringute optimaalsust suvaliselt valitud kümnel Harjumaa objektil viimasel poolaastal. Elektrilevi hangetel oli nende investeeringute kogukuluks 676 300 eurot.

EETELi liikmesfirmad hindasid samu tehnilisi lahendusi ja pakkusid nendele objektidele välja alternatiivsed hinnad.  Säästlikemaid lahendusi leiti seitsmele objektile (ülejäänud kolm hinnati optimaalseteks). Kokku olnuks võimalik ainuüksi vaatlusele võetud valimis saavutada kokkuhoid umbes 359 000 eurot ehk ligi pool antud investeeringute mahust. Meie liikmesfirmad on analoogset ülekulutamise trendi Elektrilevi hankepoliitikas täheldanud lisaks Harjumaale ka teistes Eesti piirkondades.

IT-lahendus ja uued arvestid korstnasse

Elektrilevi korraldas 2006. aastal ligi 50 miljonit krooni maksnud IT-hanke varahaldamise tarkvara (VHT) saamiseks. Seda tarkvaralahendust püüti 6 -7 aastat suurte arenduskuludega käivitada, kuid tulutult – 2013. aastal VHT-projektist suuremas osas loobuti. Ometigi oli juba 2006. aastal Elektrilevis kriitikuid, kes seisid VHT hankele vastu selle ebaotstarbekuse ning selgelt vale lähenemisviisi tõttu. Praegu läheb seoses uue programmi ostuga kasutusest maha ka see väike osa VHT-lahendusest, mis lõpuks kuidagi käima saadi.

2009.  aasta sügisel avalikustas endine Eesti Energia elektrik ETV "Pealtnägijale" probleemi taatlemata elektriarvestitega. Elektrilevi, teades et 2-3 aasta jooksul minnakse  niikuinii uuele kauglugemise arvestite süsteemile, kulutas  toona ikkagi veel ligi 50 miljonit krooni vanade arvestite vahetuseks. Samal ajal toimus kauglugemisarvestite riigihange, kus pakkujatele oli nõudeks alustada vahetust järgmistena taatlusaegadega ületavatest arvestitest. See oli pakkujatele suur kulu, kuna taatlused ei aegu korraga ühes trepikojas või tänaval, vaid üle Eesti eri piirkondades. Kõik pakkujad arvestasid selle kuluga. Kohe pärast hanke lõppu algatati seadusemuudatus ja 2014. aasta lõpust enam sellist kohustust ei ole

EETEL leiab, et riigiettevõtte sedavõrd mastaapsed valeinvesteeringud on tekitanud märkimisväärse lisakulu suurele osale tarbijatest. Hinnanguliselt tuleb Elektrilevi võrkudes olevatel tarbijatel maksta oma elektri võrguteenuse arvest umbes viiendiku osas kinni riigiettevõtte valesid investeerimisotsuseid.