26. september 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kindlasti tasub arvutit ostes nõuda müüjalt kasutuslitsentsi puudutavat dokumentatsiooni ning ostja peab seda iseseisvalt kontrollima. Samuti tuleb otsida arvuti korpusel olevaid litsentside olemasolu tõendavaid kleebiseid. Mõned tootjad võimaldavad oma tarkvara litsentsitust kontrollida ka Internetis, nt Microsoft’i operatsioonisüsteemi Windows autentsuse kontrollimiseks on loodud Windows Genuine Advantage programm. Ohule, et programmil puudub litsents, võib osutada muuhulgas ka see, kui ilmneb, et arvutiprogrammi ei ole võimalik uuendada. Kõik asjakohased dokumendid tuleks hoolikalt alles hoida ka edaspidi, et vajadusel tõendada kasutatava tarkvara legaalsust.

Siiski tuleb arvesse võtta, et kui arvuti eelmine omanik kasutas litsentsitud tarkvara, ei tähenda koheselt, et arvuti ostjal on jätkuvalt õigus neid programme kasutada. Nimelt on tarkvaratootjad kehtestanud eri litsentsitüüpide korral litsentsi edasiandmiseks erinevad tingimused; vahest on litsentsitud tarkvara edasiandmine isegi lubamatu. Üldine reegel on, et kolmandale isikule on võimalik üle anda üksnes tarkvara alaline kasutusõigus, mis on omandatud OEM (Original Equipment Manufacturer) litsentsi või karbitoote omandamisel. Seevastu hulgilitsentsi alusel kasutatavat tarkvara ei ole lubatud kolmandatele isikutele edasi anda. Seega tuleb tarkvara kasutusõiguse olemasolu kontrollimiseks täiendavalt arvestada, kas arvuti eelmisel kasutajal oli õigus anda üle seal sisalduva tarkvara kasutusõigus.

Praktikas vajab arvuti kasutaja kindlust eelkõige operatsioonisüsteemide ja peamiste tekstitöötlusprogrammide kasutamisõiguse osas. Erinevate uuringute põhjal on selgunud, et enam kui 8 arvutit kümnest kasutavad töökeskkonnana Microsoft Windows’i ja kontorivarapaketina Microsoft Office programme. Seetõttu vaatame, kuidas toimub Microsofti tarkvara edasiandmine** ning kuidas ostja saab kindlaks teha, kas arvutisse installeeritud tarkvaral on litsents olemas.

1) OEM litsents ja tarkvara kasutusõiguse automaatne edasikandumine Kõige lihtsam on litsentsi omaja vahetumine OEM litsentside puhul, mille korral litsentsiga tarkvara on arvutisse installeerinud juba arvuti lõpptootja ning tarkvara kasutusõigus on seotud konkreetse arvutiga (litsentsitud seade). OEM litsentsi eripäraks ongi see, et litsents on seotud konkreetse seadmega, millele tarkvara on installeeritud ? Microsoft litsentside puhul täpsemalt arvuti emaplaadiga. Sellise litsentsiga tarkvara ühest arvutist teise arvutisse ümber installeerimine ei ole lubatud, kuna litsents on esialgse arvutiga lõplikult seotud. Siiski võib arvuti esmakasutaja anda litsentsitud tarkvara edasi kolmandale isikule tingimusel, et see antakse üle koos litsentsitud arvutiga. Sellisel juhul toimub litsentsi ülekandumine automaatselt koos arvuti omandamisega.

Järelikult, ostes kasutatud arvuti, mille tarkvaraga kaasneb OEM litsents, on oluline kindlaks teha, et ostetud arvuti näol oleks tegemist litsentsitud seadmega (Microsofti litsentside puhul tähendab see kontrollimist, kas arvutil on endiselt esialgne emaplaat). Litsentsi olemasolu tõendab eelinstalleeritud tarkvara puhul eelkõige autentsussert (Certificate of Authentication, COA), mille arvutitootja kleebib arvutikorpuse tagaküljele. Kui litsentsitud seadet on muudetud (Microsoft litsentside puhul selle emaplaat vahetatud), ei ole OEM litsentsi üleandmine lubatud ning arvuti ostjal puudub õigus vastavat tarkvara kasutada.

2) Karbitoode ja litsentsitud tarkvara edasiandmineVeidi keerulisem on programmi kasutusõiguse edasiandmine ehk litsentsi omaja vahetumine karbitootena ostetud tarkvara korral. Karbitoote mõiste käib eraldi pakendatud ja litsentseeritud toote kohta, mille klient saab omandada kohalikest arvutipoodidest ning programmitootja partneritelt. Karbitoodete puhul on üldiselt lubatud nii toote installeerimine teise seadmesse kui ka selle edasiandmine kolmandatele isikutele. Teise seadmesse installeerimisel on aga oluline, et vastav tarkvara eemaldataks eelmisest seadmest, kuna üldiselt on ühe litsentsi korral lubatud vaid üks toote installatsioon. Karbitoote edasiandmise korral tuleb lisaks tähele panna, et mõnede toodete litsentsitingimused lubavad ainult esialgsel kasutajal tarkvara edasi anda ja seda ainult ühe korra (nt Microsoft Windows 7).

Litsentsitud tarkvara edasiandmisega seotud probleemide vältimiseks tuleb kasutatud arvutit ostes kindlaks teha, et müüja ei jätaks endale tarkvarast ühtegi koopiat. Teatud tarkvara – näiteks Microsoft’i programmide – korral tuleb täiendavalt jälgida, et litsentsitud tarkvara ei oleks varem kordagi edasi antud. Kui need tingimused ei ole täidetud, pole karbitoote edasiandmine lubatud ning arvuti ostjal puudub vastavate programmide kasutusõigus. Kindlasti tuleb nõuda, et müüja annaks üle kõik tarkvaraprogrammide legaalsust tõendavad esemed ning dokumendid (programmide algsed kandjad, ostutšekid, Microsoft Windows ja Office programmide puhul ka autentsussertid). Autentsust tõendavate kleepsude ja ostutšekkide nõudmine on oluline, sest kasutatud arvutit ostes ei saa alati kindel olla, et müüja pole sama tarkvara installeerinud ka teistesse arvutitesse. Kui ostja neid dokumente ei saa, võib edaspidi osutuda võimatuks kasutuslitsentsi olemasolu tõendamine.

3) Hulgilitsents ja selle edasiandmise piiratusSamuti on võimalik, et arvutis sisalduva tarkvara kasutamiseks vajalikud litsentsid ei ole arvuti võõrandamisel ostjale edasiantavad. Selline olukord esineb ennekõike siis, kui juriidilisest isikust müüja on tarkvaraeksemplare kasutanud hulgilitsentslepingu alusel. Nimelt on välja ostetud hulgilitsentside edasimüümine rangelt keelatud; neid on võimalik üle anda vaid erandjuhtudel, sh näiteks lepingu sõlminud ettevõtte tütarettevõttele. Litsentsi olemasolu tõendavad hulgilitsentside puhul vastav ostutõend ning litsentsinumber, mille all on kirjas kõik ühe korraga ostetud litsentsid – eraldiseisvaid litsentsitõendeid iga iseseisev arvuti ei saa.

Järeldused

Kasutatud arvutit ostes tuleks eelkõige tähelepanu pöörata sellele, kas ostetavas arvutis sisalduvatel programmidel on olemas litsents. Nii OEM litsentsi kui karbitootena ostetud tarkvara puhul tõendab litsentsi olemasolu eelkõige programmi autentsussert. See omakorda tähendab, et kui arvuti jooksutab operatsioonisüsteemi Microsoft Windows ja/või Office programme, millele müüja ei suuda pakkuda vastavaid autentsusserte, on suure tõenäosusega tegemist piraattarkvaraga. Harvemal juhul võib olla tegemist hulgilitsentsi alusel kasutatava tarkvaraga, mille kasutamise õigust ei ole arvuti müüjal võimalik ostjale edasi anda. Isegi siis, kui kõik märgid ja dokumendid viitavad litsentside olemasolule, on arvuti ostjal oluline tutvuda konkreetsete programmide litsentsilepingute tingimustega tuvastamaks, kas arvuti eelmisel kasutajal üleüldse oli vastava litsentsitud tarkvara edasiandmise õigus.

.

*Eighth Annual BSA Global Piracy Study, 05.12.2011,kättesaadav http://portal.bsa.org/globalpiracy2010/index.html

**Praktikas enim kasutatavate Microsoft’i programmide OEM ning karbitoodete litsentsitingimused sisalduvad Lõppkasutaja litsentsitingimuste dokumentides (End User License Agreement, EULA), mis on Internetis vabalt kättesaadavad aaressil http://www.microsoft.com/about/legal/useterms/default.aspx

Gea Lepik

Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene jurist

Piret Luiga

Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene vandeadvokaat

Autor: Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene õigusblog