Autor: Tööstusuudised.ee • 28. märts 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Kui 2017. aasta alguses tegeles tarneahelas toorme varumise ja sisse-välja-logistikaga üks inimene, siis praegu vastutab meie tarneahela eest kuus spetsialisti," ütles ettevõtte omanik ja juht Veljo Konnimois Tööstusuudistele.

Konnimois lisas, et mullu kasvas Radiuse käive 60 protsenti ja seejuures suutis ettevõte säilitada ka oma keskmise tarnekindluse, milleks on 98 protsenti. "Ilmselt peame oma tarneahela tervisele andma hindeks "hea". Selle taga on kogu meie tiimi 110-protsendine pühendumine. Vähegi kipitama hakkavad kohad analüüsime läbi ja vajadusel liigume tarneahelas toormeallika suunas - viimasel ajal tuleb seda üha sagedamini ette," märkis Konnimois.

"Samas oleme võtnud selge suuna ka tarneahela teises otsas - arendame oma IT-süsteeme ja kolime puhverladusid klientidele lähemale," jätkas Konnimois.

Exceliga tootmist ei juhi

Veel rääkis Konnimois, et ettevõtte tarneahela efektiivsusele on tubli tõuke andnud ka ERP-süsteem. "Alustasime Exceliga ja valge tahvliga tootmise seinal. Võite ette kujutada, kui kiiresti me avastasime, et selle lahendusega me kaugele ei jõua. Excel pole halb tööriist, aga tootmist ja varusid sellega ei juhi, või siis on seda väga keeruline ja kulukas teha," analüüsis ta.

"Üsna kiiresti hankisime majandustarkvara. Aastate jooksul selgus, et valitud tarkvara sobib kaubandusse, aga mitte tootmisesse," kirjeldab Konnimois õppetundi.

2012. aastal kolis ettevõte oma tootmise kolm korda suuremale pinnale ja hakkas samal ajal otsima ka paremat lahendust. 9. oktoobril anti sisse tellimus ERP-süsteemi ostmiseks ja juurutamiseks ning juba paar kuud hiljem 2013. aasta jaanuaris oli süsteem live´is. "Ilma tõsisemate investeeringuteta kasvatasime käivet umbes 20 protsenti. Leidsime üles vaba ressurssi ja hakkasime planeerima materjali liikumisi nädalase varuga," on Konnimois rahul.

Kui 2013. aastal ulatus ettevõtte müügitulu 1,9 miljoni euroni ja tootmine 1,6 miljoni detailini, siis 2019. aastal plaanib ettevõte jõuda 8,1 miljoni euro suuruse müügituluni ja valmistada 3,2 miljonit detaili.

"Võin käe südamele panna ja öelda, et ilma ERP-süsteemita me sellistest kasvunumbritest unistada ei oleks julgenud," tunnistab Konnimois.

Tuleviku kohta ütleb ta, et selge plaan on olemas ja selle vilju peaks maitsta saama juba käesoleval aastal. "Oleme oma süsteemide arendusega jõudnud lõpusirgele. Pilootprojekt toimib. Vaja teha vaid mõned väikesed muudatused," jääb Konnimois esialgu salapäraseks.

Veljo Konnimois esines ka 21.-22. märtsil toimunud Pärnu Tarneahelakonverentsil.