Autor: Harro Puusild • 7. märts 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Märtsis toimuval Pärnu Tarneahelakonverentsil maailmatrendidest kõnelev Trigon Capitali omanik Joakim Helenius näeb globaliseerumise arenguteel olulisi riske, millega ettevõtjatel tuleks arvestada.

"Näib, et poliitiliste riskide oht kasvab järsult. Alustades Donald Trumpist kuni selliste küsimusteni nagu tuumasõja oht India poolsaarel," toob Helenius näiteks.

Teise riskina näeb ettevõtja aga keskkonnamõju, millega tuleks tema sõnul majandustegevuse reguleerimisel aina enam arvestada. "Keskkonnamõju muutub üha olulisemaks ja tõendid kliima muutumisest paistavad üha enam silma."

Joakim Helenius esineb 21. ja 22. märtsil toimuval Pärnu Tarneahelakonverentsil 2019 "Hoogne teekond", kus kõneleb maailmast ja megatrendidest pikemalt.

Programmi ja piletid leiate SIIT.

Kolmas oht seisneb Heleniuse hinnangul selles, kuidas tehnoloogilised arengud maailmamajandust muudavad. "Tehnoloogilised arengud muudavad praegu veel suuresti ettearvamatul viisil seda, kuidas maailmamajandus toimib ning kuidas riigid, kaubandusplokid ja ettevõtted üksteisega suhtlevad," selgitab Joakim Helenius.

Maksusüsteem on saavutus

Kui küsida, kuidas näeb Helenius Eestit ja riigi majandust tervikuna, vastab ärimees, et tegemist on eduka riigiga. "Eesti on kindlasti edukas riik," toonitab ta ja toob kaks näidet, mida on Eesti hästi teinud ja mida tuleks parandada.

Näide sellest, mida Eesti on hästi teinud, on maksusüsteem. "Eesti suurim majanduslik saavutus on ilmselt see, et riigil on õnnestunud oma ettevõtjaid ja ärimehi motiveerida lihtsa, efektiivse ja ärisõbraliku maksusüsteemiga," märgib Helenius.

Probleemne koht on aga eksportiva tööstuse investeeringute meelitamine riiki. "Eesti üks suurimaid majanduslikke väljakutseid on muuta asjaolu, et riik pole seni suutnud meelitada rohkem selliseid rahvusvahelisi investeeringuid, mis läheks toodetesse ja teenustesse, mida saaks eksportida. Vastand on siin sellised sektorid nagu pangandus, telekommunikatsioon ja kommunaalteenused, mis on suunatud siseturule."