Autor: Harro Puusild • 26. veebruar 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ta tunnistab, et logistikakeskuse integreerimine Maxima tegevusse käis parajate sünnitusvaludega, mis aga ettevõtmise mastaapi arvestades pole ka eriliseks üllatuseks.

“Nüüd aga on ettevõte tervikuna aru saanud oma logistikakeskuse kasutegurist. Saame ahelat juhtida praktiliselt algusest lõpuni ise. See loob väga suure paindlikkuse ja lühikeses ajaaknas reageerimise kiiruse,” toob Põder välja kasu, mida logistikakeskus on andnud.

Praegu on Maxima jaoks enim tähelepanu nõudev lüli ahelas kaubamahtude planeerimine, seda eriti kampaaniatoodetele.

TULEKUL

Pärnu Tarneahelakonverents 2019 "Hoogne teekond"

Maxima juht Marko Põder esineb konverentsi teise päeva avasessioonis, kus kõneleb lähemalt ettevõtte logistikaahelast.

Lisaks esinevad: Finnair, BLS Logistics, Salvest, LSG Sky Chefs, Pipelife Eesti, COMODULE, Iglucraft, Radius Machining, Columbus Eesti,  Baltic Logistic Solutions, Ericsson, Maxima Eesti, Glamox SPL, STACC, Intepia, Nefab Packaging, TREV2:

Peaesinejad: tarneahela professor ja riskiekspert Omera Khan ning ettevõtja Joakim Helenius

Vaata programmi ja registreeri SIIN.

Soodushind kehtib veel vaid 28. veebruarini!

Tulemas juba üle 200 osaleja.

“Kampaaniate mahtu on koguseliselt väga keeruline planeerida, kui pakkumises on korraga mitu tuhat toodet. Konkreetse mitmetuhandelise tootepaketi täpne prognoosimine asukohapõhiselt on väga suur väljakutse igale kaupmehele,” tunnistab Põder, kes esineb teiste seas ka märtsis toimuval Pärnu Tarneahelakonverentsil.

Maxima logistika katab kolme Balti riiki. Kuidas ettevõtte logistika ajas muutunud on?

Ajas oleme muutunud kindlasti süsteemsemaks ja terve ahel paremini toimivaks. Küll ei ole mingi saladus, et logistikakeskuse käivitamine ja selle ahelasse integreerimise protsess oli suurte sünnitusvaludega. Ettevõte tervikuna pidi õppima, kuidas uute protsessidega edasi toimetada teades, et ettevõttes on üks üksus juures. See tähendas kõikide logistiliste protsesside ülesehitamist, meeskonna värbamist ja järjepidevat tehnilist arendamist, et kõik kaubandustegevust tagavad programmid ja süsteemid oleksid häälestatud ja toimiksid ühtselt.

Millised need kõige suuremad kasutegurid on?

Saame logistikaahelat juhtida praktiliselt algusest lõpuni ise. See loob väga suure paindlikkuse ja lühikeses ajaaknas reageerimise kiiruse. Meil on võimalik ahela kõik lülid kiiresti kokku koguda ja leida mittetoimiv punkt ning korrigeerida seda nii, nagu vaja.

On kohti, kus võib-olla aeg-ajalt teeme logistikakeskuse jaoks finantsiliselt ebasoodsaid otsuseid, kuid jaekett tervikuna võidab seeläbi rohkem ehk on loodud selge lisandväärtus kliendile. Paindlikkus soovitut ellu viia on suurenenud. Kõike seda lõppeesmärgi nimel, et kliendini jõuaks kaup just siis, kui vaja.

Kus peidab end ahela nõrgim lüli?

Ühelt poolt on väga keerukas tuhandeid tooteid hõlmavate iganädalaste kampaaniate mahtu realistilikult planeerida, kui pakkumises on korraga mitu tuhat toodet ja nii suure konkreetse tootepaketi täpne prognoosimine asukohapõhiselt on väga suur väljakutse igale kaupmehele.

Viimased aastad oleme suurt rõhku pööranud ahela viimasele lülile ehk kauplusepinnalt kauba riiulisse paigutamisele. Alates logistikakeskusest planeerime toodete kogumise protsessi rullikutesse selliselt, et nende transport ja hiljem kaupluses riiuldamine oleks kiirem ja lihtsam.

Teise osana tooksin esile, et kogu tarneahela ülesehitus on siiani olnud väga riigipõhine. Iga Maxima turg on oma logistikakeskust iseseisvalt juhtinud. Hetkel oleme laiendamas omavahelist koostööd ja otsime võimalusi paremaks tarneahelaks riikide vahel. Olgu selleks siis näiteks riikide vahelise ladustamispinna kasutamine või inimressursi jagamine. Hetkel analüüsime, millises ahela lülis oleks see kõige mõistlikum.

Millised on peamised väljakutsed logistikas ja tarneahelas?

Ühtse tarneahela heaks toimimiseks on vajalik täpselt aru saada, millised on kaubamahud hetkel, mida on vaja hallata ja millised on eeldatavad tulevikumahud ning kuidas ahela võimekus seda toetab. Teine äärmiselt suur väljakutse juhtides tervet ahelat on kahtlemata inimressursi järjepidev arendamine koos piisava tehnilise toega. Õigest eeldatavast tuleviku kasvust ja ärimudelist lähtuvalt tuleb valida ja üles ehitada tarnemudel, mis kõige paremini toetab ettevõtte tegevust. Minu arvates see ongi üks suurimaid väljakutseid – teha seda õigesti.

Näitena, tarneahela puhul on alati soodsam ja mõistlikum omada vähemat toodete arvu ja seeläbi kiiremini ja lihtsamini tagada kogu ahela toimimine. Kuid kui ettevõtte – siinkohal Maxima – huvi on pakkuda kliendile väga laia toodetevalikut, siis ise juhtides on võimalik ahelat seadistada selliselt, et see toetaks maksimaalselt soovitud ärilisi eesmärke ning samas aitaks tagada kliendile laia sortimendi pakkumist jätkusuutlikult.

Nii suures ettevõttes ei saa logistikakeskus olla ainult edukas eraldiseisev äriüksus, vaid peab olema täielikult integreeritud ettevõtte protsessidesse ja olema selges kooskõlas üldiste ärihuvidega.