Autor: Tööstusuudised.ee • 31. detsember 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Seadus reguleerib nõudeid mõõtevahenditele, mõõteühikute süsteemi (SI) kasutamist ja mõõtetulemuste tõendamist. Seaduse uuenduste eesmärk on tagada mõõtmise usaldusväärsus ka edaspidi, teatas MKM.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseturu asekantsler Kristi Talving selgitas, et lisaks kitsaskohtade kõrvaldamisele lubab uuendatud seadus pädevatel mõõtjatel edaspidi kasutada mõõtmiseks ka seadmeid, mille taatlus või jälgitav kalibreerimine ei ole võimalik, nagu näiteks GPS-seadmeid.Asekantsler lisas, et eri valdkondades on vajadus korraldada mõõtmisi vastavalt sektori iseloomule ja eripäradele ning seetõttu muutuvad mõõtmistulemuse jälgitavuse nõuded paindlikumaks.Mõõteseaduses muutuvad ka nõuded kinnispakkide kontrollimisele. „Kinnispakk on ühesuguse kogusega pakendatud toode, näiteks kilone suhkrupakk. Edaspidi ei pea dokumente omama enam kõik pakendajad ja importijad, vaid see on kohustuslik üksnes sertifitseeritud kinnispaki käitlejatele,“ selgitas asekantsler. Samuti lüheneb dokumentide säilitamise aeg kahelt aastalt ühe aastani.

Uus mõõteseadus võimaldab ühte tüüpi sarnastes tingimustes kasutatavatele elektri-, vee- ja soojusarvesti kordustaatlusel kasutada statistilist taatlust.  Lihtsustatud nõuded võimaldavad ettevõtjatel taatluskulusid märkimisväärselt kokku hoida. Statistilise taatluse võimaldamine tähendab, et ei kontrollitaks enam kõiki mõõtevahendeid vaid mõõtevahendite hulgast tehakse esindusvalim, mida kontrollitakse. „Näiteks kõikide viimati paigaldatud kaugloetavate elektriarvestite kulu praeguste taatlushindadega oleks hinnanguliselt 15 miljonit. Statistilise taatluse korral aga hinnanguliselt 600 000 eurot sõltuvalt kogumite suurusest,“ lisas Talving.

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2019.