Autor: Mait Kraun • 22. detsember 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Metalliturul paistsid sellel nädalal silma suurimate liikumistega silma rauamaak, vask ja kuld.Vaske survestab jätkuvalt Hiina ja USA kaubandussõda ning ootused, et globaalne majanduskasv hakkab järgmisel aastal aeglustuma. Samas on turul ka positiivseid märke – kaevanduste toodangu kasv on oodatust madalam ning defitsiit suureneb.Alumiinium on tänavu tublisti odavnenud, aga analüütikud ootavad taastumist, sest nõudluse ja pakkumise dünaamika on toetav.Kuld kallines, sest dollar on Föderaalreservi otsuse tõttu langenud ning investorid vähendavad riske.Naftaturu krahh jätkub – hinnad kukkusid üle 10 protsendi ning bensiin odavnes järsult. Eeldatavasti jätkub hinnalangus ka Eesti tanklates.

Vask on tänavu tublisti odavnenud

Vase hind hakkas reedel tõusma, aga see ei ole olnud piisav, et metalli nädala lõikes plussi viia, vahendab Reuters.

Nädalaga langes vase hind 3,7 protsenti, 6000 dollarini tonnist. Ühtlasi on metall tänavu odavnenud juba 17 protsenti, mis on suurim kukkumine alates 2015. aastast. Peamiselt on metalli survestanud Hiina ja USA kaubandussõda, mis võib nõudlusele kehvasti mõjuda.

Sellegi poolest on turul ka positiivseid märke – kaevanduste toodang on kasvanud oodatust aeglasemalt ning pakkumise defitsiit suureneb.

Pakkumise pool toetab hinnatõusu

“Me arvame, et turud on liiga palju keskendunud nõudluse poolele ning ignoreerinud oodatust madalamat kaevanduste toodangu kasvu,” ütles investeerimisfirma Argonaut Securitiesi metallide analüütik Helen Lau. “Globaalse vasetoodangu 2018. aasta lõpu ja 2019. aasta väljavaade on küllaltki kehv.”

Septembris ulatus globaalse rafineeritud vase turu defitsiit 168 000 tonnini, augustis oli defitsiit 43 000 tonni, teatas International Copper Study Group.

Tõsi, investorid kardavad ka globaalse majanduse aeglustumist, mis võiks vasenõudlust täiendavalt survestada. USA majanduslangus paneks vase tõenäoliselt kiiresti odavnema.

Kas alumiinium hakkab taastuma?

Alumiiniumiturul on samal ajal olnud aga ülepakkumine, mis viis hinnad viimase kahe aasta madalaima tasemeni. Nüüd võib oodata aga mõningast taastumist, sest Hiina sulatustehased plaanivad tootmist vähendada.

Hiina sulatustehased vähendavad eelduste kohaselt aastast tootmisvõimsust 800 000 tonni võrra, teatasid investeerimisfirma Antaike analüütikud. Täna toimub ka Hiina alumiiniumifirmade kohtumine, kus võidakse leppida kokku tootmise vähendamises, millega oleks võimalik ülepakkumisega võidelda.

“Tootjad räägivad tõenäoliselt sellest, mida oleks võimalik teha ülepakkumise piiramiseks. On tõenäoline, et sõlmitakse tootmiskärbete kokkulepe,” ütles konsultatsioonifirma CRU analüütik Jackie Wang Reutersile.

Alumiiniumi hind langes nädalaga 0,1 protsenti, 1918 dollarini tonnist. Kuu alguses kukkus alumiinium madalaima tasemeni alates 2016. aasta septembrist.

Kulla hind tõusis selle poolaasta tippu

Kulla hind jõudis neljapäeval kõrgeima tasemeni alates juunist, sest dollar on odavnenud, vahendab Reuters.

Kuld kallines nädala lõikes kokku 1,6 protsenti, 1257 dollarini untsist. Neljapäeval ületas kollane metall aga 1266 dollari taseme, mis on kõrgeim tase alates 26. juunist.

“Kullal on sellel nädalal hästi läinud, sest dollar on soosingust välja kukkunud,” ütles OANDA analüütik Craig Erlam. “Kuld sõltub suuresti dollarist ning reedene tõus pani metalli uuesti taanduma.”

Kolmapäeval teatas Föderaalreserv, et tõstab intresse järgmisel aastal kolme korra asemel kaks korda. See pani aktsiaturud ja dollari odavnema, mis muutis kulla omakorda atraktiivsemaks.

“Riskide maandamine ja ootused majanduskasvu aeglustumise osas peaks samuti kulda toetama. Ma arvan, et järgmine suur liikumine toimub 1300 dollari juures. Kui see tase ületatakse, siis võib hinnatõus lühemas perspektiivis kiireneda,” lisas Erlam.

Naftaturu krahh jätkub

Naftahinnad hakkasid selle nädala lõpus jälle kiiresti langema ning jõudsid enam kui aasta madalaima tasemeni. Turuosalised kardavad ülepakkumist ning nõudluse jahtumist, vahendab Reuters.

Brenti toornafta odavnes nädalaga lausa 10,9 protsenti, WTI kaotas 12 protsenti. Kummagi barrel maksis nädala lõpuks vastavalt 54,35 ja 46,04 dollarit. Brenti puhul on tegemist madalaima tasemega alates 2017. aasta septembrist, WTI maksis viimati nii vähe eelmise aasta augustis.

Lisaks negatiivsele nõudluse ja pakkumise dünaamikale on naftale kehvasti mõjunud ka aktsiaturgude langus ning intressimäärade tõstmine.

“Investorid tahavad riske aina vähem võtta ning seda kinnitas ka aktsiaturgude langus. Kauplejad võivad vabalt naftahindu veelgi madalamale suruda, sest tõusule panustavatest positsioonidest loobutakse,” ütles investeerimisfirma Ritterbusch and Associatesi president Jim Ritterbusch.

Bensiini hind kukub kolinal

Nafta vedas ka bensiini tunduvalt madalamale – Rotterdami bensiini hind langes 7,8 protsenti, 468,8 dollarini tonnist. Diislikütus odavnes samal ajal 8 protsenti, 534 dollarini tonnist. Kerge kütteõli kaotas hinnas 7,5 protsenti.