Teadusele ja arendusele läks rohkem raha

Tallinna Tehnikaülikooli akustikalabor.
Tallinna Tehnikaülikooli akustikalabor.

Eestis tehti 2017. aastal teadus- ja arendustegevusele kulutusi 304,3 miljoni euro eest, mida on 13% enam kui aasta varem, teatab statistikaamet.

Eesti teadus- ja arendustegevuse kulud on viimastel aastatel olnud üsna terava tähelepanu all. Üks põhjus on „Eesti 2020“ konkurentsivõime kavas püstitatud eesmärk tõsta 2020. aastaks teadus- ja arendustegevuse kulude osatähtsus 3%-ni sisemajanduse koguproduktist (SKP). Eelnevate aastate tulemused pole selleni küündinud, samas on veel ka aega.

2016. aastal teadus- ja arendustegevuse kulutused vähenesid varasema aastaga võrreldes, 2017. aasta sõnum on märksa positiivsem – kogukulutused teadus- ja arendustegevusele kasvasid 2016. aastaga võrreldes 13%. Kasv kasumitaotluseta institutsionaalses sektoris oli 23% ja ettevõtlussektoris 3%.

Rahvusvahelises võrdluses on oluline jälgida teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse indeksit, mis on teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutuste suhe SKPsse. Eesti teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse indeks oli 2017. aastal 1,29. Hoolimata teadus- ja arendustegevuse kogukulude kasvust ei parandanud see oluliselt Eesti intensiivsuse indeksi määra. Oma osa on siin asjaolul, et statistikaamet korrigeeris aastate 2014–2016 sisemajanduse koguprodukti ülespoole.

Esialgsete tulemuste põhjal säilitas Eesti rahvusvahelises võrdluses oma koha Euroopa Liidu liikmesriikide pingerea keskel – koht on kõrgem kui Lätil ja Leedul, ent Soome ja Rootsiga on vahe veel märkimisväärne.

Riigi osa 40 protsenti

Riik rahastas 2017. aastal teadus- ja arendustegevuse kulutusi 122 miljoni euro ulatuses ehk 40% piires. Kasumitaotluseta institutsionaalses sektoris teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutustest oli riigi rahastatud 72% ja ettevõtlussektori rahastatud 4%. Riigieelarve vahendusel eraldatud teadus- ja arendustegevuseks suunatud raha sisaldab ka Euroopa Liidu toetusi. Valitsemissektori kogukuludest moodustas teadus- ja arendustegevuse rahastamine 1,32%.Välismaiste rahaallikate osatähtsus teadus- ja arendustegevuse kulutuste rahastamisel oli 2017. aastal 15%.

Veidi enam kui pool teadus- ja arendustegevuse kogukuludest oli 2017. aastal suunatud katse- ja arendustöödele. Alusuuringute osatähtsus kogukuludest hõlmas 28% ja rakendusuuringute osatähtsus 21%.

Ettevõtlus otsib praktilisust

Sektorite kaupa on jaotus erinev. Kõrgharidus- ja riigisektoris panustati kõige rohkem alusuuringute korraldamisse. Ettevõtlussektoris viiakse pigem uued teadmised praktikasse ehk 82% teadus- ja arendustegevuse kuludest oli seotud katse- ja arendustöödega.

Ka 2017. aastal läks suurem osa teadus- ja arendustegevuse kuludest tööjõule (56%) ja investeeringute osatähtsus oli 11%. Ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kuludest hõlmasid kulud tööjõule 60% ja investeeringute osatähtsus kuludes oli 14%.

Täistööajale taandatud hõivatuid oli 2017. aastal teadus- ja arendustegevuses 6048, mida on 5% enam kui 2016. aastal. Neist 4674 olid täistööajale taandatud teadlased ja insenerid, kelle hulk on eelneva aastaga võrreldes kasvanud 8%. Naiste osatähtsus teadus- ja arendustegevusega hõivatud töötajate seas oli sarnaselt 2016. aastale 45%, teadlaste ja inseneride hulgas oli naisi 41%.

Osale arutelus

  • Äripäev

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara