Tööstur: Eesti majandus on savijalgadel

Mati Vetevool nentis, et kalatööstuses mõjutab marginaale tooraine hind, mistõttu peavad hakkama sektori ettevõtted tootma rohkem kallimaid brändi tooteid suurema ostujõuga turgudele.
Mati Vetevool nentis, et kalatööstuses mõjutab marginaale tooraine hind,...

Kuna Eesti majandusolukord ja kohaliku tarbija ostuvõime jääb pigem keskklassi ja sellest madalamale tasemele, siis tuleb kalatööstuses rallivate toorainehindade tingimustes ellujäämiseks luua välisturgudele suunatud kallimaid bränditooteid, ütles M.V.Wool kalatööstuse juhatuse esimees Mati Vetevool tööstuse aastakonverentsil.

Vetevoolu hinnangul on Eesti majanduskeskkond savijalgadel. "Seaduseid tehakse lihtsalt ära ja alles siis mõeldakse, mis päriselt edasi saab," nentis Vetevool. Ettevõtja on isegi Lääne-Harju vallavolikogu liige ning rõhutas, et proovib kohaliku elu kujundamisel lähtuda põhimõttest "meie oleme rahva jaoks, mitte rahvas volikogu jaoks".

Samas märkis Vetevool, et riigisektori ametnikud ei näi töötavat ettevõtjate huvides, vaid kasutavad ettevõtjaid enda töö kindlustamiseks. "See on üks suuremaid ja keerulisemaid probleeme, mis tuleb Eestis ära lahendada ja kui me seda teeme, siis ettevõtluskeskkond muutub tunduvalt paremaks, sõbralikumaks ja edukamaks," leidis Vetevool.

Hinnad kerkivad kunstlikult

Ettevõtjasõbralik keskkond tagab kindluse tulevikuks, mida äris on tihti keeruline ette näha. Näiteks M.V.Woolu üks peamisi ohte peitub toorme turul. Vetevoolu sõnul on M.V.Woolu põhiline kalabaas Norras.

"Neli aastat tagasi said norralased aru, et miks nad peaksid kala müüma odavalt, kui nad võivad tekitada kunstliku kriisi ja seda hinda märkimisväärselt tõsta. Said korra maigu suhu ja nüüd tekitatakse neid kunstlikke kriise pooleteise kuu järel, kui turuhind hakkab langema," selgitas ta.

Sisuliselt kergitavad hinda kaks või kolm suuremat edasimüüjat, kes löövad hinna langedes lihtsalt uksed kinni ja lasevad 2–3 nädalat hinnal jälle kerkida. "Turuhind on tähtis nii meile tootjatele kui ka tarbijatele, sest Eesti inimene on suht keskklass või natukese vähem ehk ega seda raha meil väga palju pole," nentis Vetevool.

Ainult Eesti turul ellu ei jää

Sestap kui Norra turustajad ajavad hinna üles, lähevad Vetevoolu sõnul M.V.Woolu marginaalid alla. "Peame hinnad madalad hoidma, sest nii püsime siin konkurentsis, mistõttu kui turuhinnad on all, siis teenime ainult natuke rohkem," sõnas Vetevool.

Et seda sisulist nullsummamängu vähendada, soovib ettevõte järgmisel aastal keskenduda ekspordis kallimatele toodetele. "Siiamaani oleme Euroopa turgudele müünud private label'it, mis on põhiliselt odavam kampaaniakaup. Tänavu aasta alguses hakkasime oma Soome, Taani, Prantsuse ja Itaalia tarnijatega rääkima, et ehk saame enda brändiga välja tulla," ütles Vetevool.

Kuigi tarnijad olid alguses plaanile vastu, siis Vetevoolu sõnul muutus nende arvamus augustis ja juba aprillis või märtsis plaanib ettevõte esimesed enda nimelised tooted Euroopasse saata. "Eestis on majandusolukord ja turustamine üsna keeruline, mistõttu tuleb tootmise jätkamiseks teha palju tööd, aga ma usun, et Eesti ettevõtjad on visad ja lähevad ikkagi edasi," lõpetas Vetevool oma ettekande.

Osale arutelus

  • Allan Rajavee

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara