Elektroonikatööstuse TOP: nõudlust ja investeeringuid jagus

Englo peakonstruktor Toomas Sõmer ja tegevdirektor Karin Punning ettevõtte seadmete väljapaneku ees.
Englo peakonstruktor Toomas Sõmer ja tegevdirektor Karin Punning ettevõtte...

Eesti elektroonikatööstuse sektorile oli 2017. aasta väga hea: põhiturgudel oli tugev nõudlus, Eesti ettevõtete investeeringud uutesse seadmetesse ja tehaste laiendusse hakkasid vilja kandma ja enamik ettevõtteid kasvatas käivet ja kasumit.

Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuhi Arno Kolgi sõnul jätkus kasv ka sel aastal. “Mitu ettevõtet jätkas laienemist: ehitati uusi tehaseid ja hangiti uusi seadmeid. Kasvu piirab aga töötajate puudus ning ülemaailmne elektroonikakomponentide puudus.”

Tööjõupuudust leevendaks tema sõnul lühiajaliselt välistööjõu kvootide suurendamine, pikemas perspektiivis elektroonika ja laiemalt tehnikaerialade populariseerimine noorte hulgas.

Komponentide põud jätkub ilmselt veel paar aastat ning see paistab olevat ekspertide ühine nägemus. Ka Münchenis, maailma suurimal elektroonikatööstuse messil Electronica rõhutasid tööstuse eksperdid, et komponentide saadavus 2019. aastal veel ei parane, sest selle taga on nii komponenditootjate tootmisvõimsuste piir kui ka toorainete nagu vask, tantaal ja teiste metallide puudus.

“Eesti riik ei saa komponendipõua vastu eriti midagi ette võtta, küll aga on meie valitsuse võimuses ettevõtlussõbraliku ning stabiilse äri- ja maksukeskkonna loomine ning riigi ja tööstuste ühistööna peaksime ka tehniliste erialade populaarsust suutma suurendada,” ütles Arno Kolk.

Liiga palju tehakse allhanget välismaale

Elektroonikatööstuse TOPi esikohale platseerus tänavu Englo OÜ, mis konstrueerib, toodab ja müüb eriotstarbelisi mõõteseadmeid, detektoreid, indikaatoreid ja tööriistu.

Tugeva aasta taga olid tegevdirektor Karin Punningu hinnangul ühelt poolt kvaliteetsed ja hea hinna/kvaliteedi suhtega tooted ning teisalt toimiv koduleht, mille kaudu ettevõte üles leitakse. “Lisaks meie valmidus koostööks ning tellija erisoovidega arvestamiseks, sest ainult ühiselt on võimalik edasi liikuda. Oleme läbirääkimistel paindlikud.”

Sellel aastal pühendus Englo meeskond uute elektroonikaseadmete väljatöötamisele, katsetamisele ning tutvustamisele. Tootmine jätkus tavapärases rütmis. “Meie seadmete põhilised tellijad on ehitamisega, sealhulgas tee-ehitamisega tegelevad asutused ja firmad, kaevandused ja kaitsevägi. Kuna meie seadmed on suunatud kindlatele valdkondadele, siis sõltume olulisel määral nende vajadustest ja riigihangetest, mis ei ole tavaliselt pidevad, vaid tsüklilised,” selgitab Punning.

Seitsme töötajaga ettevõte on praeguseks jõudnud arengus etappi, kus edasiminekuks on vaja teha olulisi muudatusi ja seoses sellega ka investeeringuid. On alustatud läbirääkimisi, et leida edasiliikumiseks sobiv lahendus.

Rääkides praegusest Eesti elektroonikatööstuse sektorist, nendib Punning, et liiga palju on hanget välismaale. “Peaksime pöörama rohkem tähelepanu omatoodete valmistamisele. See tee on küll raskem ja aeganõudvam, kuid see-eest huvitavam, kus iga õnnestumine pakub rohkelt rahuldust!”

Englo toodangu hulka kuuluvad näiteks portatiivsed deflektomeetrid, distantsimõõterattad, penetromeetrid, portatiivsed kaldemõõdikud, teehöövli tera kaldemõõdikud, teekatte tasasuse indeksi IRI mõõteseadmed, kaabli pikkuse mõõdikud, lõhkamismasinad, liinitestrid, radioaktiivse kiirguse ja veetaseme mõõteseadmed jne.

Suuremateks kodumaisteks tellijateks olid 2017. aastal tee-ehituse ja järelevalvega tegelevad riigiasutused ja firmad. Ettevõtte müügitulu kasvas mullu 147,7% ja ärikasum 42,8%. Äripäev hindas Englo tegevuse kolmel viimasel majandusaastal edukaks ning 18. Gaselli kongressil pälvis ettevõte kiiresti kasvava ettevõtte diplomi.

TOPi teise koha hõivas mulluste tulemuste põhjal teadusuuringutes ja kliinilises diagnostikas kasutatavat aparatuuri tootev, müüv ja hooldav Estigen OÜ. 2010. aastal asutatud Eesti kapitalil põhinev ettevõte ekspordib kogu oma toodangu ja teenused, edasimüüjaid on neil Euroopa ja Aasia riikides ning Brasiilias.

Lootused kaubanduspiirangute mõjul

Kolmandale kohale platseerus FLIR Systems Estonia OÜ – termograafiaseadmeid ja nende koostusid valmistava FLIR (Forward Looking InfraRed) Inc kontserni Eesti tootmisüksus. USA taustaga ettevõte kuulub Ameerika Ühendriikide ja Eesti kaubandusorganisatsiooni AmCham, Eesti Elektroonikatööstuse Liitu ja Kaitsetööstuse Liitu.

Ettevõtte ülesanne on teiste üksuste välja töötatud suuremates seeriates valmistatavate kaamerate tootmine ja logistika. 2017. aastal oli FLIR Systems Estonia jaoks olulise kasvu aasta, müügitulu kasvas üle 35%, 44,2 miljoni euroni.

FLIR Systems Estonia OÜ juhatuse liikme Tiit Tallo sõnul kasvas FLIRi termokaamerate müük üle maailma, eriti hästi läksid Eestis toodetavad termokaamerad hoonete soojuskadude määramiseks, seadmete diagnostikaks ja päästetöötajatel tulekollete leidmiseks.

Kokku tootis FLIR Systems Estonia mullu üle 89 000 infrapunaseadme, võrreldes 2016. aasta 68 000 seadmega. Mullu lisandusid Tallinna tehase tootevalikusse kahe uue põlvkonna infrapunakaamerad professionaalidele ning alustati ka mereelektroonika tarvis infrapunaseadmete ja displeide tootmist. Kogu ettevõtte toodang eksporditakse. Kasumit teeniti mullu 4,4 miljonit.

“Tänavuselt aastalt ootame mereelektroonika tootmise osakaalu tõusu ja uute tooteperekondade lisandumist, samuti turvavaldkonna infrapunakaamerate tootmise käivitumist. Praegu on meid mõjutanud uute töötajate, eriti inseneride ja tehniliste spetsialistide leidmise keerukus,” nendib Tallo. “Globaalselt on oma mõju elektroonikakomponentide ja akude pikkadel tarneaegadel, mis on tingitud omakorda tootmisvõimsuste vajakajäämisest. Loodetavalt võiks positiivne mõju olla USA kaubanduspiirangutel Hiina suhtes, kuna väljaspool Hiinat tootmine muutub atraktiivsemaks.”

Esmalt tuleks turundada grupisiseselt

Tuleval aastal FLIR Systems Estonial erilisi suuri investeeringuid plaanis ei ole, välja arvatud uute toodete tootmisliinide kasutuselevõtt.

Tallo sõnul on Eesti elektroonikasektor üldiselt küllaltki heas seisus, ettevõtted laiendavad tootmist ja toovad juurde uusi kliente. “Paljud ettevõtted liiguvad lisand­väärtuse suurendamise suunas, pakkudes lisaks tootmisele ka osalemist toote väljatöötamisel ning selle tootmiseks ettevalmistamist. Praegu on enamik suuremaid elektroonikaettevõtteid Eestis rahvusvahelisele kapitalile kuuluvad tootmisüksused või tootmisteenuse pakkujad, seega esmane turundus väärtusskaalal ülespoole liikumiseks tuleb teha oma grupi sees ja seda on mitmed ka saavutanud.”

Probleemidena toob ta aga sarnaselt teistega välja sobivate töötajate – nii tootmisspetsialistide kui ka inseneride leidmise, samuti komponentide saadavuse.

Osale arutelus

  • Gerli Ramler

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara