Keemiatööstuse TOP: võidu tõid uued turud

Eurobio Labi juhi Svetlana Kelmani sõnul on ettevõttel praegu käsil uue laohoone ehitamine.
Eurobio Labi juhi Svetlana Kelmani sõnul on ettevõttel praegu käsil uue...

Mulluste tulemuste põhjal osutus kõige edukamaks Vene omanikule kuuluva naturaalsete kosmeetikatoodete valmistaja Eesti tütarfirma Eurobio Lab OÜ, mille tooted Natura Estonia ja Natura Siberica koguvad ka kohalikul turul populaarsust. Ettevõtte käive kasvas aastaga 142%, 22,4 miljonile.

Heade tulemuste taga oli ettevõtte direktori Svetlana Kelmani sõnul uute riikide turgudele sisenemine ning siseturgudel laienemine. Kokku ekspordib Eurobio Lab 15 kaubamärki 61 riiki, sealhulgas Prantsusmaale, Hispaaniasse, Itaaliasse, Saksamaale, Austraaliasse, Inglismaale ja Hongkongi.

Tänavuselt aastalt oodatakse kasvu ja laienemist, sest käimas on müügimeeskonna suurendamine. Eurobio Labis töötab 280 inimest. Ettevõte asutati 2014. aastal, tootmine algas kolm aastat tagasi. “Praegu on meil käimas laohoone ehitamine, millega lisandub 3000 ruutmeetrit. Lisaks plaanime osta uusi seadmeid uute tootekategooriate tootmiseks,” avab Kelman ettevõtte plaane.

Ta lisab, et kuigi kosmeetikasektoris on praegu väike langus, ei ole see hetkel veel tõusufaasis Eurobio Labi mõjutanud.

TOPi teise koha omanik Enefit Kaevandused AS kuulub 100% Eesti Energiale. Ettevõtte netokäive oli 2017. majandusaastal 212 miljonit eurot, sellest 99% teeniti põlevkivi müügist. Ärikasum kasvas eelmise perioodiga võrreldes 11%. Põlevkivi müügitulu suurenes aastaga 9% võrra, millele aitas kaasa õli ja elektri turuhindade taastumine. Eelmise aasta lõpu seisuga töötas Enefit Kaevandustes 2339 töötajat.

Mure tööjõu ja seadusloome pärast

27aastase ajalooga ravimite tootmise ja müügiga tegeleva Kevelt ASi jaoks oli 2017. aasta stabiliseerumise aasta ning põhifookus oli turgudel positsiooni kinnitamisel ning müügi kasvul.

“Endiselt on ettevõtte pilk suunatud just ekspordile, kuna koduturg oma mahuga on ettevõttele tema spetsiifilise portfelli tõttu paratamatult kitsas,” vahendas assistent Kirsti Kärbo juhatuse sõnu.

2018. aastal toimuvad Keveltis olulised muudatused: optimeeritakse tehnoloogiat ning automatiseeritakse mõned tootmisetapid, mille tulemusel kasvab ka tootmismaht. Selleks on vajalik peaaegu viiekuuline tootmisseisak, mille tõttu kahaneb oluliselt ka tootmis- ning müügimaht. Seega tuleb 2018 kindlasti väikese tagasilöögi aastana, et olla edaspidi paremas vormis.

“Praegu saame turgude stabiilsusega rahul olla, kuid oleme mures nii potentsiaalse tööjõupuuduse kui ka seadusloome kasvu pärast. Selle tehniliseks teostuseks vajalikud investeeringud omakorda langevad tahes või tahtmata tootjate õlgadele,” avaldab Kevelti juhatus. “Sellest lähtuvalt pole võimalik omahinna kasvu vältida isegi siis, kui hoida tooraine hind kontrolli all. Kahjuks omahinna tõusuga lõpptoodete hinnad ainult kasvavad. Taoline hinnatõus pärsib omakorda palgafondi kasvu, mis on ohtlik igale ettevõttele. Vaatame ootusrikkalt tulevikku!”

Kevelt toodab vedalaid ja pooltahkeid steriilseid ravimeid aseptilises keskkonnas vastavalt kehtivatele müügilubadele. Toodangut turustatakse Eestis, Lätis, Gruusias, Valgevenes, Venemaal ja Ukrainas, suurima müügimahuga turud olid 2017. aastal Venemaa ja Ukraina. 2017. aastal oli ettevõtte müügitulu 4,25 miljonit eurot, mis on 84,5% suurem kui eelnenud aastal. Eksport moodustas käibest 98%.

2017. aasta keemiaettevõtetele edukas

Eelmisel aastal lõppes kolmeaastane langusperiood keemiatööstuses. Nii õli kui ka kemikaalide ja keemiatoodete tootjate hinnangul oli 2017. hea aasta. Nafta hinna püsimine toetab ka 2018. aastal õlitööstust, märksõnaks õlihindade tõus. Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevdirektori Hallar Mey­baumi sõnul mõjutaski mullu keemiasektorit kindlasti enim õlitööstus, kus tänu kõrgemale nafta hinnale toodeti veerandi võrra enam toodangut kui aasta varem, esimest korda veidi üle ühe miljoni tonni põlevkiviõli. Õlitooted moodustasid koguekspordist 70%

“Suured investeeringud õlitööstustesse võimaldavad luua küll uusi töökohti, kuid valdkond on väga sõltuv nafta maailmaturu hindadest ja seetõttu pandi eelmisel aastal pikemaajalised arenguplaanid ootele,” sõnab Maybaum.

Keemiasektori väikseimas allharus farmaatsiatoodete tootmises kukkus tootmismaht seevastu viiendiku võrra.

Keemiatoodete tootmises suurenes toodang ligi 7%. Nii keemiatoodete tootmises kui ka farmaatsiatööstuses on ekspordi osatähtsus üle 80%, mistõttu mõjutas eksport suurel määral harude käekäiku. Ekspordi kasvu mõjutasid naftaõlid, ehitusmastiksid, kosmeetika- ja nahahooldusvahendid, haruldased metallid.

“Mullu hoogustusid toorainete kättesaadavuse probleemid, mis tõid kaasa tooraine hindade nii kiire kasvu kui ka suurtes piirides kõikumise. Võib öelda, et tänu hindade kasvule suurenes müügitulu tootmismahust kiiremini. Sarnane olukord on kestnud ka sellel aastal. Kemikaalide ja keemiatoodete eksport oli ja on jätkuvalt stabiilne. Tänu õlitööstusele kasvasid ka keemiatööstuses loodud lisandväärtus ning lisandväärtuse põhised tootlikkuse näitajad,” sõnab liidu juht.

PÕXIT investeerimiskindlust ei anna

Lisaks on tema sõnul oluliselt tõusnud energiahinnad, sealhulgas transport, ning tööjõukulud, mis mõjutavad kõikide tarneahelas olevate ettevõtete tulubaasi negatiivselt.

“Keemiatööstustele on veel lisaks iseloomulikud suured kulud, mis kaasnevad kemikaalide (REACH) registreerimisega ning biotsiidide turuloa saamisega. Kulud jagunevad kemikaalide testimiseks, konsortsiumi tasudeks, toimikute koostamiseks ja esitamiseks ning lõivudeks ja tasudeks Kemikaaliagentuurile ning loa väljastajatele. Paljud väiksemad ettevõtted ei suuda neid kulusid katta ning seetõttu on nende tooteportfell õhenenud,” selgitab Maybaum.

Nüüd on erinevetel keemiasektoritel päevakorral erinevad teemad, näiteks põlevkivitööstusel on PÕXIT, mis poliitiliselt rakendatud valimisvankri ette.

“Investeerimiskindlust selline tegevus Ida-Virumaa tööstustele ei anna! Praegu on õli hind küll positiivne, sama ka riik omanikutulu maksustamisega,” tõdeb Maybaum, lisades, et üldjoontes võib sektori kohta öelda, et olukord tooraine saadavusega on paranenud ja hinnakasv pidurdunud. Põhjus on globaalne, nagu mõningate majandussektorite arengu pidurdumine, lisaks poliitilised sanktsioonid.

Jätkuvad on aga probleemid Euroopa Liidu regulatsioonide täitmisega, seda nii kemikaalidega kui ka keskkonnaga seotud nõuete täitmisel. Väikeettevõtted maadlevad nendega, suurtel on kergem, mis ei tähenda automaatselt, et neil oleks lihtne. Eesti kõrged keskkonnastandardid sunnivad investeerima jätkuvalt keskkonnakaitsesse ning kõrged energiaaktsiisid halvendavad konkurentsivõimet.

Tööjõu maksukoormus ja teisalt nappus asetab Maybaumi hinnangul rõhu automatiseerimisele, mis tegelikult keemiatööstuse sektoris on juba toimunud ja toimumas. “Keemia on küll põnev ja perspektiivikas ala, ka palgad on keemiasektoris keskmisest kõrgemad, aga see ei tähenda, et noored läheksid ülikooli keemiat õppima. See omakorda tekitab peagi keemikute- ja keemainseneride põua.”

Ka investeeringuid uutelt tulijatelt ei ole keemiatehastesse viimastel aastatel tehtud, kuigi Kohtla-Järve tööstuspark Baltic Chemical Park on selleks kõik tingimused loonud. Miks? Maybaumi sõnul on praegu enim ettevõtetes päevakorral jätkusuutlike tegevusmudelite väljatöötamine, tootmiste efektiivsemaks muutmine ja uue tootmistehase projekteerimine. Nutika spetsialiseerimise programm aitab ettevõtetel ülikoolide teaduspotentsiaali tootmisse rakendada, aga tulemused teadussaavutusete rakendamisel võtavad aega.

Liit: riik olgu rohkem kahe jalaga maas

“Kuigi räägitakse uue majanduskriisi lähenemisest, siis müügilangust veel ei prognoosita. Poliitiliste ja majanduslike faktorite mõjul toorainehinnad ja turud jätkavad üles-alla hüppamist. Seega poliitmajanduslikud faktorid on ühed enim etteplaneerimata sündmused, need, mida me Eestis muuta ei saa,” nendib Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevdirektor.

Tema sõnul saab Eestis muuta seda, et valitsus ei võtaks vastu otsuseid ega lubadusi, mille katteks järjekordselt tõstetakse ettevõtete maksukoormust.

“Soovime, et lõpeks ära ümberjagamismajandus ning keskendutakse hoopis sellele, kuidas kasvatada kõigi sissetulekuid läbi töö ja tootmis- ning äritegevuse! Samuti ootaks, et pärast valimisi riiki juhtiv koalitsioon oleks praegusest rohkem kahe jalaga maapeal, lõpeks maksudega mängimine ja rahakülvamine. Oleme seisukohal, et riigiabi saab anda ka nii, et seda saavad need, kes seda tõepoolest vajavad!” ütles Hallar Maybaum.

Osale arutelus

  • Gerli Ramler

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara