24. oktoober 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Äripäeva konkurentsiraporti andmetel oli nii sektori koondkäive kui ka -kasum näidanud enam kui 10protsendist kasvu, teisalt on sektori ettevõtete juhid tuleviku suhtes skeptilised ja arvestavad nõudluse vähenemisega.

Sektori ülekaalukas liider on BLRT Grupp, mille ligi 400 miljoni eurone 2017. aasta müügitulu ületas konkurentide tulemusi mitu korda. Seetõttu moodustas BLRT kasum sektori koondkasumist 13 protsenti ja käive kogukäibest 16,8 protsenti. BLRT müügitulu kasvule andsid suurima panuse müügi kasv Euroopa Liidu riikide ja täpsemalt Belgia, Eesti, Läti ja Saksamaa suunal.

BLRT kõrval andisid sektori kasumi kasvu tugeva panuse ka LTH-Baas ja Metaprint. Varasema aastaga võrreldes tabas kasumi vähenemine viit suuremat ettevõtet – Favor AS, Norma ASi, Hekotek ASi, Toode ASi ja Baltic Workboats ASi.

Äripäeva infopanga kokku pandud metalli- ja masinatööstussektori konkurentsiraport on koostatud 2017. aasta majandusaruannetes esitatud andmete baasil. Lisaks kajastuvad analüüsis maksu- ja tolliameti 2018. esimese poolaasta andmed. Raportisse on kaasatud ettevõtted, mille müügitulu vähemalt ühel aastal vahemikus 2014–2017 aastal ületas 1 000 000 eurot.

Täismahus 56 lehekülje pikkust raportit 397 ettevõtte kohta koos pingerividega saab osta Äripäeva e-poest. 

Sektori TOP 15 firmade seas elas kõige suurema müügitulu vähenemise üle Hekotek, mille müügitulu vähenes 14,4 miljoni euro võrra. Samas märgib Hekotek majandusaasta aruandes, et neil õnnestus suurendada kasumi osakaalu müügitulus. Varasema aastaga võrreldes vähenes müügitulu kõige enam Läti, Rootsi ja Valgevene suunal. Samal ajal aga suudeti tõsta müüki Venemaal.

Sellegipoolest ei saanud 15 suuremast ettevõttest mullu ükski kahjumit. Sektori 17% suuruse aastase kasumi kasvu kõrval näitasid suurimad ettevõtted lausa 25% kasumi kasvu.

Hea keskkond

Masina- ja metallitööstuse tulemustele on positiivset mõju avaldanud siseriiklikult kiire ehitusvaldkonna areng ja peamise eksporditurgude majandusliku olukorra paranemine. Hea ettevõtluskeskkond kasvatas mullu oluliselt sektoris tegutsevate firmade varade mahtu. Nii oli varade kasv võrreldes varasema perioodiga eelmisel aastal 10 protsenti ning ka kahel varasemal aastal tõusis varade kogumaht 4–7% aastas.

Ettevõtte omanikud on valmis investeerima tootmise laiendamisse, sellist plaani peab ¾ küsitletutest. Sektorile iseloomulikult on investeeritavad summad kohati üsna suured ning üle miljoni euro suurust investeeringut plaanib teha iga neljas küsitluses osalenud juht.

Tööjõuga kimpus

Kuigi soodsate trendide tuules soovivad ettevõtjad oma tegevust laiendada, piirab nende ambitsioone kõigis ettevõtlusvaldkondades tuntav tööjõupuudus ja tihe konkurents oskustega inimeste palkamisel. Konkurentsiraporti juhtide tagasisidest selgub, et tervelt 83 protsenti küsitletutest näeb vajadust tõsta palka järgmise 12 kuu jooksul.

Eeldatav palgakasv jääb tõenäoliselt 5 protsendi piiresse. Üle 10protsendist palgatõusu võimalust näeb vaid 5 protsenti küsitletud juhtidest. Palgaralliga hakkama saamiseks soovivad peaaegu kõik ettevõtjad kasvatada töötajate arvu ja investeerida automatiseerimisse. Kuna kohalikult tööturul pole enam piisavalt vabu talente, vaadatakse üha enam välisriikidesse.

Samas on enim eksporditulu teeniva masina- ja metallitööstuse sektori juhid mures välisturgude pärast. Kuigi tellimuse maht näitab kasvutrendi, ei plaani sektori ettevõtted ekspordimahtu kasvatada. Lisaks ennustavad paljud juhid nõudluse vähenemist. Murekohana toodi välja ka toorme hinna tõus, konkurentsi tihenemine ning Euroopa Liidu ja USA kaubandussõda, mis mõjutab eelkõige just metallitööstust.

Autor: Pille Ivask, Allan Rajavee, Äripäev