Autor: Mait Kraun • 20. oktoober 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sellel nädala lõpus mõjutas metalliturge Hiina majanduskasvu number, mis oli viimase 9 aasta madalaim. Hiina valitsus teatas reedel, et hakkab infrastruktuuri projektide kaudu majandust stimuleerima, mis andis turule mõningast leevendust.

Nikli defitsiit maailmaturul väheneb ja see on hinnad kukkuma pannud. Arvatakse, et langus jätkub, sest metallile mõjub kehvasti ka USA-Hiina kaubandussõda.

Alumiiniumi hind odavnes ka sellele nädalal, vaatamata sellele, et Hiina toodang oli septembris langemas.

Kulla hind tõusis aga kolmandat nädalat järjest, sest aktsiaturgude volatiilsus ning kaubandussõjaga seotud ebakindlus on pannud investoreid turvalisemaid varasid ostma.

Vase hind langeb

Vase hind langes sellel nädalal viimase kahe kuu kiireimas tempos, sest Hiina majandus on aeglustumas, vahendab Reuters.

Vask odavnes nädalaga kokku 1,8 protsenti, 6161 dollarini tonnist. Tõsi, reedel toimus mõningane taastumine, sest Hiina valitsus lubas likviidsusprobleemidega firmasid aidata. See pani metalliturud nädala lõpus tervikuna tõusma.

„Hiina püüab kohalikku majandust elavdada ja fookus on nüüd infrastruktuuri projektidel. Nad ei taha ennast kaubandussõjast häirida lasta,“ avaldas maaklerfirma Kingdom Futures oma raportis.

Hiina majanduskasv oli kolmandas kvartalis 6,5 protsenti, mis on viimase 9 aasta madalaim tase.

Vase hind on alates augustist kaubelnud 5780 ja 6400 dollari vahemikus.

Nikli defitsiit väheneb ja hind langeb

Globaalne nikli defitsiit langes augustis 7100 tonnini, juulis oli defitsiit 16 500 tonni, teata International Nickel Study Group. Londoni metallibörsi niklivarud on eelmise aasta sama ajaga langenud 43 protsenti.

Tõsi, sellel nädalal kukkus nikli hind 2,4 protsenti, 12 350 dollarini tonnist. Viimasel ajal on tooraine olnud langustrendis, sest defitsiit väheneb ning kaubandussõda mõjutab metalli negatiivselt.

Kuld tõuseb kolmandat nädalat järjest

Kuld tõusis sellel nädalal juba kolmandat nädalat järjest, sest aktsiaturgude languse tõttu otsisid investorid kollases metallis varju.

Kulla hind kallines nädalaga 0,7 protsenti ja unts maksab 1228 dollarit. Hõbe odavnes aga 0,1 protsenti ja untsi eest tuleb välja käia 14,59 dollarit. Esmaspäeval jõudis untsihind ka 1233 dollarini, mis on kahe ja poole kuu kõrgeim tase.

„Kuld on väga hästi hinnataset hoidnud, arvestades seda, et Föderaalreserv on intresside osas võtnud küllaltki karmi joone. Aktsiaturgude nõrkus on kulda aidanud,“ ütles investeerimisfirma Macquarie toorainete analüütik Matthew Turner.

„Me oleme sisenemas uude paradigmasse. Intressimäärade kiirem tõstmine oleks signaal, et majandus on üle kuumenemas, mis võiks olla kullale positiivne ja aktsiatele kehv,“ lisas Turner.

Hiina toodangu langus alumiiniumi kallinema ei pannud

Hiina alumiiniumitoodang langes septembris teist kuud järjest ning jõudis madalaima tasemeni alates maist, sest hinnad on madalamad ja kõrgemate kulude tõttu piirati tootmist, vahendab Reuters.

Maailma suurim alumiiniumitootja tootis septembris 2,79 miljonit tonni metalli, selgub Hiina statistikaameti andmetest.

Võrreldes augustiga langes see 1,8 protsenti, aga eelmise aasta sama ajaga võrreldes tõusis tootmine 7,1 protsenti. Alumiiniumi hinnad langesid  Shanghai futuuribörsil septembris 4,2 protsenti.

Üheksa kuuga tootis Hiina kokku 25 miljonit tonni alumiiniumi, mida on 4,2 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal ajal.

Alumiiniumi hind on viimasel ajal olnud langustrendis. Nädalaga odavnes alumiiniumi tonnihind Londoni metallibörsil 1,3 protsenti, 2013,5 dollarini.

Nafta hind kukkus teist nädalat järjest

Nafta hind langes juba teist nädalat järjest, sest USA varud kasvavad ning kardetakse, et USA-Hiina kaubandussõda võib majandusaktiivsust piirata, vahendab Reuters.

Brenti toornafta hind langes nädalaga 1,3 protsenti ja WTI kaotas 3,7 protsenti. Kummagi barrel maksis reedeks vastavalt 79,84 ja 69,04 dollarit. Oktoobri alguses jõudsid naftahinnad nelja aasta kõrgeima tasemeni, alates sellest on hinnad umbes 7 protsenti odavnenud.

„Tundub, et turg liikus liiga kiiresti liiga kaugele,“ ütles Šveitsi panga Julis Baeri analüütik Carsten Menke. „Hinnad on viimastest tippudest langenud umbes 8 protsenti ja on 80 dollari piirist uuesti läbi läinud. Meeleolud on futuuriturgudel jahenenud.“

Reedel ilmusid ka Hiina majanduskasvu andmed, millest selgus, et riigi majandus kasvas kolmandas kvartalis vaid 6,5 protsenti, mis on 9 aasta madalaim tase. Arvatakse, et osalt on selles süüdi kaubandussõda. Majanduskasvu aeglustumise tõttu võib väheneda ka nõudlus nafta järele, ütlevad eksperdid.

Ka USA naftavarud suurenesid sellel nädalal juba neljandat nädalat järjest, mis survestas samuti naftahindu.

Bensiini maailmaturu hind tõusis aga 0,4 protsenti ja tonn maksab 708 dollarit.