Võimalus hoida kokku elektrivõrgutasudelt

Moonika Kukke-Tiiman
Moonika Kukke-Tiiman

Otseliini regulatsiooni muudatused teevad elektri tootmise ning elektriliinide ja -võrkude ehitamise vabamaks ja aitavad sellega võrgutasudelt kokku hoida, kirjutab Advokaadibüroo NaviLaw partner ja vandeadvokaat Moonika Kukke-Tiiman.

6. juunil 2018 võeti vastu elektrituruseaduse (ElTS) muudatused, mis on avalikkuse tähelepanu saanud eelkõige viimasel hetkel eelnõusse lisatud taastuvenergia toetusskeemi muudatuste tõttu. Vähem on aga räägitud osaliselt juba 9. juulil 2018 jõustunud ning osaliselt uuest aastast jõustuvast otseliini regulatsiooni muudatustest, mis muudavad elektri tootmise ning elektriliinide ja -võrkude ehitamise vabamaks ja aitavad sellega kaasa võrgutasude kokkuhoiule, uute investeeringute tegemisele ja kogukondlike energiaühistute tekkele.

Mis on otseliin ja miks seda kasutada?

Otseliin on elektrivõrguga ühendamata elektriliin, mille kaudu edastatakse elektrijaamas toodetud elektrit. Otseliini kasutamine võib olla alternatiiviks elektri tootmisele, müümisele ja tarbimisele läbi elektrivõrgu. Kui elektrit edastatakse ja tarbitakse läbi otseliini, siis võrgutasusid, mis on elektriarvel märkimisväärne komponent, võrguettevõtjale tasuma ei pea.

Kes oleks otseliini ehitamisest huvitatud?

Otseliini ehitamisest võiksid eelkõige huvitatud olla need äritarbijad, kelle kulud elektrivarustusele, sh võrgutasud on märkimisväärsed ning oma elektritootmise ja elektriliini rajamine annaks tuntava kokkuhoiu ning stabiilsema elektrihinna. Uut investeeringut kavandavad tarbijad võivad otseliini ehitamisega kokku hoida ka elektrivõrguga liitumise tasu. Otseliini muudetud regulatsioon annab võimaluse ka energiaühistute tekkele suurem hoog sisse lükata. Kui oma tarbeks rajatud elektrijaamas jääb elektrit üle, siis võib otseliin olla lähikonnas asuvatele tarbijatele ülejääva toodangu müümiseks samuti lahenduseks.

Kuhu võib otseliini rajada?

Otseliini rajamise geograafilist ulatust muudeti. Kui varem võis otseliini ehitada kas elektrijaamaga samale kinnistule või võis see maksimaalselt ulatuda ka naaberkinnistule, siis nüüd võib otseliini ehitada kuni 6 km kaugusel paikneva elektripaigaldiseni.

Kellele otseliini kaudu elektrit edastada?

Kui varem võis elektrijaamast otseliini kaudu elektrit edastada tarbimiseks üksnes ühele elektrijaamale või ühele tarbijale, siis alates 9. juulist 2018 võib elektrijaamast otseliini kaudu elektri edastada mistahes teisele turuosalisele (tarbijale, tootjale, müüjale, võrguettevõtjale, liinivaldajale), kes võib edastatud elektrit kas ise tarbida või seda omakorda oma tarbijatele edasi jaotada või müüa.

Kas võib saada taastuvenergia toetust?

Otseliini kaudu edastatud taastuvelektri eest saab taastuvenergia toetust sarnaste põhimõtete järgi nagu võrku toodetud rohelise elektri eest.

Kas kasu energiaühistutele?

Siiani on energiaühistute teket takistanud eelkõige see, et neil puudus praktiliselt võimalus omatoodetud elektrit ise oma liikmetele edastada ning seeläbi elektriarve olulisemat komponenti – võrgutasusid kokku hoida.
Võrguettevõtlus oli tegevusloaga jaotusvõrguettevõtjate pärusmaa ja otseliini piiratud geograafiline ulatus ning kulukas riigilõiv ei võimaldanud energiaühistutel elektri edastamisega tegeleda.

Millised on nõuded otseliinile?

Endiselt võib otseliini omanik olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik, seadus siin tegutsemisvormile ega kapitalile nõudeid ei esita.
Küll aga tuleb otseliini kaudu elektri edastamiseks taotleda tegevusluba. Kui enne pidi igale otseliinile võtma eraldi tegevusloa ja tasuma sellelt ka eraldi riigilõivu 1280 eurot iga kehtivusaasta eest (2018. aasta juuli seisuga oli 34 otseliini tegevusloast kuuel isikul 2–4 otseliini), siis uue regulatsiooni järgi antakse liinivaldajale kõigi tema otseliinide kohta üks tegevusluba ja kõigi liinide eest tuleb tasuda ühekordneiga-aastane riigilõiv.
Riigilõivumäär 1280 eurot ei ole muutunud. 2019. aastast vabastatakse aga tegevusloa kohustusest ja seega ka riigilõivust otseliinid, mis on ühendatud kuni 500kilovatise netovõimsusega tootmisseadmega.
Kui elektrijaama netovõimsus on alla 200 kW, siis on leevendatud ka elektri tootmisele ning edasimüügile kehtivaid nõudeid.

 

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara