Minister: tööjõukriis tuleb lahendada sotsiaalse kokkuleppena

Andre Anvelt ja Veiko Vaher Äripäeva stuudios.
Andre Anvelt ja Veiko Vaher Äripäeva stuudios.

Tööjõupuuduse lahenduseks võiks olla sotsiaalne kokkulepe tööandjate ja -võtjate vahel, ütles siseminister Andres Anvelt 28. augustil Äripäeva raadios eetris olnud saates “Tööstusuudised eetris”. Lihtsalt niisama riigikogus välistöötajate piirarvu (kvoodi) kaotamist ei sünni, ennustas minister.

Andres Anvelti sõnul on selge, et regiooniti valitseb Eestis väga tugev töökäte puudus ning see fakt eeldab kindlasti ka poliitilisi otsuseid ja konsensust. “Võõrtööjõu sissetoomine on vajalik küll majandusele, ent ühiskonnas laiemalt toob see kaasa arutelu ning tuleb selgitada, kuidas seda teha nii, et ka meie omad inimesed saaksid maksimaalselt rakendatud,” selgitas minister.

Anvelt nõustus, et välistöötajate piirarv, mis pea veerand sajandit Eestis kehtinud, on oma aja ära elanud, ent rõhutas samas, et see seab värava, mis hoiab odava tööjõu voolamist Eestisse.

“Lahendused peavad olema ühiskonnas väga hästi läbi räägitud, sest see on sotsiaalselt hell teema,” rõhutas minister ja ütles, et ühtset poliitilist konsensust välistöötajate piirarvu kaotamise suhtes riigis praegu pole, sest uuringud näitavad, et 75% elanikkonnast suhtub ideesse skeptiliselt. “Kardetakse väga lihtsaid asju: tööjõu piirarv aetakse segi pagulastega, samuti arvatakse, et sellega võetakse kohalikel töö eest ära.”

Minister lisas, et teemat tuleb ühiskonnas rohkem selgitada ja seda ei saa teha ainult poliitikud. Tema sõnul peaksid ka tööandjad oma avalikes sõnavõttudes ja arvamusartiklites selgitama, mis kasu on ühiskonnale sellest, kui tööjõuprobleem saab leevendust. “Riigikogu saalis on olemas teatud jõud, kes võtavad sellest kinni ja tekitavad ühiskonnas hirmu ja viha,” kinnitas Anvelt. Ta tõi näiteks, et kritiseeritakse, miks võeti IT-sektor kvoodi alt välja.

“Nende sõnul meil ju kutsekoolidest tuleb IT-spetsialiste. Küsimus ei ole aga ju nendes spetsialistides, meil on vaja IT-koorekihti, tippspetsialiste, kes oskaksid asju panna niimoodi tööle, et ka meie oma inimesed saaksid tööd,” selgitas minister.

Kompromissi raske leida

“Võimalus, mida olen juba välja käinud tööjõukriisi lahendamiseks – jagame majanduse sektoriteks ning igas sektoris tuleb leida sotsiaalne kokkulepe, kus tööandjad ja ametiühingud lepiksid sarnaselt alampalgaga kokku määras, kuidas välistööjõud kaasata nii, et see ei rikuks oma inimeste töövõimalusi ning teiseks saaksid kokku lepitud ka palgakriteeriumid. Tahaksin siin rohkem näha nii tööandjate ja töövõtjate sotsiaalset partnerlust, kus lepitaks omavahel kokku ja valitsus kinnitaks sündinud kokkuleppe,” pani minister ette. “Ma arvan, et sellist põhimõtet võiks lähenevate valimist taustal arutada,” märkis Anvelt ja avaldas veendumust, et tööjõukvoot saab olema kevadiste parlamendivalimiste üks oluline teema.

Saates oli jutuks, et välistööjõu sissetoomise piiranguid on riigis viimasel ajal juba leevendatud. Kvoodi alt väljas ehk piiranguteta võib riiki tuua spetsialisti tasemega töötajaid, mille kriteeriumiks on vähemalt kaks keskmist palka, samuti pikendati riigikogu kevadise otsusega kvoodi alla mitte kuuluva ajutise tööjõu kasutamise perioodi 12 kuule. “Ettepanek oli pikendada seda kahele aastale, aga siin ei tulnud kompromissi,” kinnitas minister.
Lisaks ministrile saates osalenud metallitööstuse Stera Saue juht Veiko Vaher sõnas seepeale, et tema oleks kahe aastaga väga rahul olnud. “Kaks aastat on ettevõtluses väga pikk aeg,” sõnas ta kindlalt.

Ebaseadusliku tööjõu kasutamise kohta kinnitasid mõlemad mehed, et ükskõik, kui suur on tööjõukriis, ei õigusta see musta tööjõu kasutamist. “Sotsiaalselt on sellised inimesed ula peal, näiteks õnnetuste korral maksame kahjud kinni ju meie kõik. Teisalt on see otsene turu solkimine,” loetles minister mõningaid ebaseadusliku tööjõu miinuseid. Seetõttu tõsteti oluliselt ka säärase tegevuse trahvimäära, mis varasema 3200 euro asemel on nüüd 32 000 eurot. “Vana trahvimäär oli oma aja ära elanud. Sellisel trahvil peab olema ka ennetav mõju. Kes rikub, sellele mõistagi ei meeldi, et trahv suureneb,” rääkis minister.

Tema sõnul oli tagasihoidliku hinnangu põhjal aasta alguses ebaseaduslikku tööjõudu Eestis 5000, ent tõenäoliselt see number võib olla suurem. “Täiesti ebaseaduslikult riigis viibiva tööjõu osakaal on vähenenud, arvan, et seepärast, et Ukraina ja Gruusiaga saabus viisavabadus,” tõi minister välja ja lisas, et seaduslikult riigis viibiva, ent siin ebaseaduslikult tööd tegevate inimestega oli õiguskaitseorganitel 2016. aastal 111 menetlust, 2017. aastal juba 358 ja see number on kasvav, mis näitab teatud tendentsi.

Kasutatakse kõiki kanaleid

Vaher kinnitas, et ebaseaduslik tööjõud on nähtus, mida ettevõtja ei peaks ega saa kuidagi aktsepteerida. “Tööstussektoris ei ole ma seda ka kuulnud, see on pigem ehitussektori teema. Usun, et valdav enamik Eesti ettevõtteid ei puutu probleemiga kokku, sest nad ei lähe sellele teele,” kinnitas metallitööstuse juht.

Samas kinnitas Vaher veel kord, et olukord tööjõuga on halb, häid töötajaid turult saada ei ole ning tööandjad kasutavad kõiki võimalusi, et neid vähegi leida. “Neid tuuakse nii palju kui võimalik väljastpoolt Eestit, samuti korraldatakse Eesti-sisestele transporti ja majatust. Olukord ei lähe paremaks, vaid hoopis keerulisemaks.”
Saatejuhi täpsustavale küsimusele vastates selgitas Vaher, et ka Stera Saue kasutab tööjõudu värvates kõiki võimalikke kanaleid. “Kasutame renditööjõudu, oma töötajate soovitusi, pöörame iga päev järjest rohkem tähelepanu pehmetele väärtustele. Suudame hoida töötajaid, kes kord juba tööle tulnud, kuid küsimus on, kust leida uutele töödele uusi töötajaid,” rääkis Vaher.

“Usun, et tööandjad ei oota olukorra paranemiseks seda, et Eestis peaks välistööjõu piirangud täielikult kaotama,” sõnas Vaher lisaks ja märkis, et tööandjad on valmis kompromissideks. “Lühiajaliste töötajate kvoodi alt välja toomine on ajutine lahendus, sest kui me õpetame töötajad välja ning poole aasta pärast nad juba lähevad ära, ei saavuta me pikaajaliselt eesmärki, mida soovime.”

Nii inseneri- kui lihttöö tegijaid leiab Vaheri sõnul veidi kergemalt – neid leitakse Stera Saues nii Ukrainast, Valgevenest, Eesti-siseselt ka Ida-Virumaalt, ent kõige suurem puudus on inseneri ja lihttöö vahele jäävate töölõikude headest spetsialistidest. “Eestil on väga selge konkurentsieelis, tulenevalt me asukohast ja minevikust. Ukraina ja Valgevene taust ja töö tegemise kultuur on üsna sarnane meiega, suudame nendega vene keeles suhelda, nad ei saa minna Euroopasse mujale tööle,” selgitas Vaher.

Anvelt avaldas saates aga arvamust, et riik peab samas vaatama seda, et ühest piirkonnast tulnud töötajate hulk ei kasvaks liiga suureks, sest küsimus on ka, kas nad suudavad siin kõik integreeruda. “Ja teadupärast ka majandus ei kasva pidevalt ning majanduslanguse perioodil on meil siia toodud inimeste suhtes sotsiaalne vastutus,” kõneles minister.

Saate lõpetuseks andsid mõlemad osalised oma hinnangu Eesti tööjõuturule tulevikus. Veiko Vaheri hinnangul on esimene märksõna paindlikkus. “Tööjõuturg peab olema suuteline kiiresti muutuma vastavalt oludele. Tööjõuturul peavad kehtima reeglid, aga see ei tohi olla ülereguleeritud.”

Minister Anvelt nõustus Vaheri hinnanguga ning lisas, et riik peaks jääma rohkem järelvaataja rolli, jälgima ka sotsiaalse turvalisuse küsimust (et ei tekiks slummistumist jne), ent põhilised tööjõu küsimused peaksid olema kokku lepitud tööjõuturu osapoolte vahel sotsiaalse kokkuleppena.

Liiga palju populismi

Veiko Vaher tõi saates välja, et teatud poliitiliste jõudude poolt võideldakse kvoodi suurendamisega väga populistlikult.

“Näiteks mõni poliitik ütleb, et me ei saa piirarvu tõsta enne, kui me ei tea, milliseid muutusi tööjõuturule toovad robotid. Me keegi ei tea, mis juhtub 25 aasta pärast, aga selle taha praegu pugemine, et me ei saa otsustada, kuna ei tea, mida toob robotiseerimine, on põhjuste otsimine,” oli Vaher kriitiline.

Riigiga koostöö ei ole sisseränderegulatsiooni töörühmas tööandjatel väga sujuvalt läinud ning saatejuht uuris ka osalistelt, kuidas kahte osapoolt lähemale tuua.

Minister Andres Anvelt ütles selle peale, et mõistab tööandjate solvumist, aga loodab, et asjaga minnakse edasi ja ei takerdu solvumistesse. “Ühiskonnas tuleb selle tundliku teemaga tegeleda, arvestades kõiki aspekte ja lahendada need teemad koostöös. Kutsun üles jätkama selles samas töögrupis ning sügisel hoogsalt arutama neid ettepanekuid, mis on suvel grupi liikmetele laiali jaotatud.”

“Koostöö riigi ja tööandjate vahel on viimasel ajal toiminud, aga ettevõtetes tekitab frustratsiooni see, et arutame, panustame oma aega ja ressurssi, püüame midagi teha, aga tulemuseks on see, et kusagil kabinetis öeldakse, et sorri mehed – ei lähe läbi. See tekitab natuke nördimust,” vastas Vaher ministri üleskutsele.

Osale arutelus

  • Lauri Leet, kaasautor

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara