Autor: Harro Puusild • 5. oktoober 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Ma ei räägi teile täna numbritest ega tulemustest, ma ei kiida ennast ega ütle, mida me järgmisel aastal rahalises vääringus tegema hakkame, aga me anname endast parima," ütles Andres Allikmäe sissejuhatuseks.

Ta lisas, et 2017. aasta oli ettevõtte jaoks edukas ja käibes ületati 100 miljoni piir. "Aga sellega ma teid siin saalis ei üllata, sest ilmselt on paljudel siinolijaist see aastaid nii olnud. Aga kui lähed Rootsi ja ütled, et sul on käive miljard krooni, siis oled tegija," poetas Allikmäe. Rahul võib olla ka sellega, et ettevõttel on õnnestunud oma aktsionäridele kindlustada hea aktsiahinna tõus.

85% Harju Elektri ärist on seotud elektrotehnikaga ja näiteks on ettevõte suutnud oma senise ajaloo jooksul valmistada pea 10 000 alajaama. "Praegu valmistame igal aastal kuni 4000 alajaama oma kahes tehases Soomes ja Eestis," lisas ta.

Segmentide, kus Harju Elekter tegutseb, tervis on väga hea. "Soomes ja Rootsis investeeritakse hoogsalt - neil on kätte jõudnud see aeg, kus võrgud vajavad uuendamist. Umbes 70% majapidamistest soojendab ennast ja elab elektriga, see on neile omane," kirjeldas Allikmäe oma sihtturge ja lisas, et Põhjala elektrivõrkude investeeringud on planeeritud 5-7 aastale ja Harju Elekter kavatseb sellest oma osa võtta.

Põhjala suurimaks automaatikaseadmete tootjaks

Järgmine oluline turg on Harju Elektri jaoks tööstussektori tooted ja laevaehitus. "Tööstussektori on protsessijuhtimine, mis on keeruline, seal vajatakse palju inseneride tööd ja võime uhkusega öelda, et meil on tööl üle 80 inseneri ja lähitulevikus hakkame seda arvu kasvatama," selgitas ta.

Laevaehituse trendide kohta ütles Allikmäe, et suund on elekter. "Vanad tossavad aurikud hakkavad oma aega ära elama ja palju laevad lähevad üle elektrile, ka paljud töölaevad lähevad üle elektrile," kirjeldas ta.

Allikmäe rääkis veel, et Harju Elektri äri on väärtuse äri, mis võib tulemustes kajastuda alles kahe-kolme aasta pärast. "See on ka projektipõhine, aga ka lepingute äri. Paljud meie projektid on väga pikad," selgitas ta, lisades, et eelistab äri pikka jätkusuutlikku visiooni.

Edasisest eesmärgid on Allikmäe sõnul loomulikult suured. "Tahame saada Põhjamaade üheks suurimaks elektri- ja automaatikaseadmete tootjaks. Ma ei julge lubada, et see juhtub 2019. aastal, aga kuna oleme käinud pika tee, siis läheme suure usuga vastu järgmisele aastale," ütles ta.

Eestil pole fookust

Allikmäe on ka riigi suhtes kriitiline, sest tema hinnangul puudub meil selge suund. "Ma pole ikka veel leidnud üles seda kohta, kus oleks kirjas Eesti visioonid ja fookusvaldkonnad, mis oleks paika pandud. Näidake mulle, kui te teate! Mul on tunne, et me kulgeme kuskil ja liigume, teadmata, kuhu," sõnas ta.

"Eesti patrioodina arvan, et meil peaks olema fookus paigas olema, neid valdkondi võib olla mitu, aga me ei saa tegeleda kõigega," rõhutas ta.

Me vajame ühiskondlikke kokkuleppeid, mida tahame saada ja kuhu jõuda, jätkas Allikmäe. "Meie turgudel - näiteks Soomes või Rootsis, kus kõik peaks olema reguleeritud - ma pole kohanud ühtegi riiki, kus oma ettevõtjast ei hoolita või kus ühiskondlik hoiak puuduks. Meiegi võiksime seda õppida ja kogeda," ütles Allikmäe. "Meil peaks olema ühiskondlik kokkulepe, kuhu tahame välja jõuda, milline riik ja ühiskond tahame olla, mis on meie fookus ja kuhu tahame panustada."

Hariduse juhtimisvead

Allikmäe jätkas, et valikute ja ühiskondliku kokkuleppega on seotud ka tööjõud. "Me räägime, et tööjõuga on meil halvasti ja inimesi pole kuskilt saada. Meil on raske inimesi tööle värvata, paljudel on vale haridus või töötaja elab vales kohas," jätkas ta.

Allikmäe võttis näitena appi tselluloositehase, mida Lõuna-Eestisse taheti rajada. "Kas seal on siis tööjõudu?" küsis ta saalilt. "Äkki peaks oskaja-inimene tulema Pärnust või Kirde-Eestist ikka sinna, kus on tööd? Põhjamaades ollakse väga harjutud sellega, et inimene läheb sinna, kus on töö."

Tööjõuprobleemile leiduks Allikmäe hinnangul lahendusi ka haridussüsteemis. "Õigesti haridust juhtides, mida meil täna kahjuks ei tehta, suudaksime inimesi õigesti suunata. Me suudaksime seda juhtida täpselt nii, nagu oleks vaja," on ta veendunud. "Milleks meile tasuta kõrgharidus, kui õpetatud inimesed lähevad Eestist minema? Kui kehtestame tasulise kõrghariduse, siis inimesed lähevad jälle minema? Mis siis?"

Kasv olgu kontrollitud

Millised on aga Harju Elektri edasised plaanid ja võimalused?

"Usun, et parimad võimalused on need, mida me täna ei näe. Võib-olla jäävadki paljud nägemata, kui silmaklappidega ringi käia," jätkas ta ja rõhutas, et nende äris on oluline inseneritöö, kuid võimalusi näeb ta ka taastuvas ja rohelises energias ning tarkades energiavõrkudes.

"Tulevik on ka laevaehitus - varsti tulevad meile ilmselt mehitamata kaubalaevad," prognoosis ta. Edaspidised plaanid näevadki ette keskenduda uutele segmentidele ja nende kontrollitud kasvule. Samamoodi on tähelepanu all ettevõtte senised tähtsamad tegevusvaldkonnad. "Fookus on üks tähtsamaid asju," rõhutas Allikmäe taas.

Lisaks nõuavad edaspidi tähelepanu ka haldus- ja investeerimisvõimekused, sest ettevõte areneb kiiresti. Lähiaja tegevuste hulgas on näiteks 21. sajandi müügiorganisatsiooni loomine, Harju Elektri ettevõtete koondamine Harju Elektri kaubamärgi alla, ettevõtte infosüsteemide sünkroniseerimine ja investeeringud äriprotsesside digitaliseerimisse. "Harju Elektri kaubamärk hakkab muutuma ja seda on varsti palju näha," rääkis ta.