Autor: Tööstusuudised.ee • 1. oktoober 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri Rene Tammisti sõnul on töötlev tööstus Eesti majanduse alustala ja suurim SKP-sse panustaja. „Samas oleme DESI indeksi kohaselt EL riikide võrdluses digitehnoloogiate integreerimisel alles 19. kohal.  Digidiagnostika toetus, mis partnerluses ettevõtjatega välja töötati, aitab ettevõtetel saada parem ülevaade kasvuvõimalustest ja loob lisandväärtuse kasvuks tugeva aluse,“ sõnas Tammist.

EASi ettevõtluse keskuse juht Tanel Rebane selgitas, et uue toetuse abil saab ettevõte valida endale sobivaima digidiagnostika läbiviija Eestist või välismaalt. „Diagnostika tulemusel valmib teekaart, millest ettevõte saab teada, kuidas oleks võimalik oma tootmisprotsesse tõhusamaks muuta ja kui palju ta sellest võidaks,“ lisas Rebane.

„EASi toetus pakub tööstusettevõttele võimalust kaardistada oma tootmine ja leida võimalusi tootmiskorralduse parendamiseks, digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks. Ettevõtjatele esitatakse konkreetne kalkulatsioon digitaliseerimise ja automatiseerimisega seotud kuludest ja prognoos tuludeks,“ ütles Rebane ja rõhutas, et tootmise efektiivsemaks muutmine ei tähenda alati suuremahuliste investeeringute tegemist ning ei eelda suurettevõtte staatust.

Toetuse välja töötamiseks viidi läbi pilootprojekt, milles osalesid diagnostikutena Systemtest ja Proekspert, kes viisid läbi digidiagnostika ettevõttes Radius Machining.

Radius Machining juhi Veljo Konnimoisa sõnul oli see nende ettevõtte arengule väga kasulik. „Tänu diagnostikale saime selge ülevaate, milliste küsimustega tuleks kõige esimesena tegeleda ning oleme nüüd ise ka teadlikumad, missuguseid nõudmisi esitada, et leida endale sobivaimad tarkvaralahendused. Me olime ka enne diagnostikat digitaliseerituse poolest juba päris edasijõudnud tasemel, kuid kindlasti soovitan programmis osaleda ka neil, kellel tootmisplaanid on veel kaustikutes kirjas. Digitaliseerimine aitas meil panna kommunikatsiooni paremini toimima, töötajad kiiremini ja efektiivsemalt infot vahetama,“ rääkis Konnimois.

Toetust saavad taotleda töötleva tööstuse ja mäetööstuse ettevõtted ning toetuse suurus on olenevalt ettevõtte müügitulu suurusest 5000 kuni 15 000 eurot ning omaosalus minimaalselt 30 protsenti.