Jukka Patrikainen: Töötajaid peab jaguma kõigile

Jukka Patrikainen on ABB Baltikumi äri juhtinud nüüdseks pea poolteist aastat.
Jukka Patrikainen on ABB Baltikumi äri juhtinud nüüdseks pea poolteist aastat.

ABB-l on Eestis 400 koostööpartnerit ja me peame ühiselt mõtlema, kuidas kindlustada, et kõigil oleks piisavalt inimesi, kes oskaksid teha tööd, mida meil täna ja homme vaja on, ütleb ABB Baltikumi juht Jukka Patrikainen.

“Meie koostööpartnerid on peamiselt Eesti ettevõtted ja tahame, et nii oleks ka tulevikus, kuid me peame suutma tagada, et meile kõigile jagub inimesi,” rõhutab ABB Balti riikide juht Jukka Patrikainen intervjuus Tööstusuudistele.

Hiljuti kirjutas Äripäev, kuidas IT-sektori poputamine ajas töösturid närvi, sest EAS annab IT-sektori ettevõtetele välisspetsialistide toomiseks 2000 eurot toetust, samal ajal kui tõsise tööjõupuuduse all kannatab ka tööstussektor.

“Tundub, et toetuste maksmine pole tasakaalus,” arvab ka Patrikainen. “Olulised on kõik ärivaldkonnad. Hea, et riigi poolt on toetus olemas, kuid tuleks ikkagi mõelda, kas see on kõigi sektorite vahel tasakaalus. Selle saavutamiseks peaksid riik ja tööstusettevõtted rohkem koostööd tegema!”

Järgneb intervjuu Jukka Patrikaineniga.

Olete nüüdseks olnud ABB Balti riikide juht pea poolteist aastat. Kuidas see aeg möödunud on?

Olin enne ABB Balti riikide juhiks saamist töötanud siinses organisatsioonis juba kolm ja pool aastat. Paljud inimesed olid juba tuttavad ja uusi teemasid seetõttu minu jaoks palju ei olnud. ABB-s oli kõik korras ning juhiroll minu jaoks suuri üllatusi kaasa ei toonud.

Meil on tööl väga võimekad inimesed ja mul on selle üle hea meel. ABB on tööandjana jätkuvalt eri edetabelite esikümnes ja see kinnitab, et oleme teinud paljut õigesti. Meie inimesed oskavad näha suur pilti ABB-st ja teavad, kuhu ettevõte liigub. Juhtkonna ülesanne on tagada, et me õiges suunas ka liiguksime.
Peamine muutus minu jaoks uues rollis oli, et enamik teemadest muutusid minu jaoks n-ö laiemaks. Pidin hakkama jälgima, et lisaks müügile ja korrashoiule oleks ABB-s korras ka kõik muu, eriti mis puudutas tootmist kui töötajaid.

Milliste muudatustega tuli teil ametisse asumisel silmitsi seista?

Meile on tulnud juurde palju uusi inimesi ja ABB Grupi poolt ka uusi äriprotsesse, mis on peamiselt koondunud äriteeninduskeskusesse Ülemistel. Oleme uuendanud ka juhtimissüsteemi. Samas oli meil suur pilt juba varem paigas ning viimastel aastatel oleme teinud oma protsessides pigem peenhäälestamist. Palju oleme panustanud ABB kuvandi lihvimisele, et inimesed tahaksid meile tööle tulla ja meie saaksime neile olla parim koostööpartner.

Kas selline vastutuse kasv tõi ka unetuid öid?

Aitäh küsimast, aga magan endiselt hästi (naerab).

Kuidas te juhina muidu pingeid maandate?

Mängin õhtuti hokit, lisaks golfi ja käin ujumas. Sport aitab pingeid maandada. Kui paned hokikiivri pähe, siis on kõik mured unustatud (muigab).

Kuidas Eesti majandust praegu hindaksite?

Majandus kõikides Balti riikides on praegu positiivse suunaga, kusjuures Eesti ja Leedu kasvavad kiiresti. Usun, et see toob ka meile ettevõttena rohkem tööd. Võimalusi on igal juhul palju!

Aga mida meil majanduses muuta tuleks või kust king enim pigistab?

Tundub, et tööjõu ehk inimeste nappus on üks läbiv teema. Küsimus on selles, kuidas me koos haridussüsteemi ja tööstusettevõtetega kindlustame Eesti ime jätkumise. Praegu on hästi, aga mis saab kümne aasta pärast?

Vajame me siis uut n-ö mootorit?

Jah! Ettevõtted teavad, et Eestis on 1,3 miljonit inimest, kui paljud neist töötavad ja kui palju on neid aastal 2030. Robotiseerimine ja digitaliseerimine kasvavad, asjade internet kasvab jne. See tähendab, et ka tööstus kasvab ja tulemas on palju uut tööd.

ABB-l on Eestis 400 koostööpartnerit ja me peame ühiselt mõtlema, kuidas kindlustada, et kõigil oleks piisavalt inimesi, kes oskaksid teha tööd, mida meil täna ja homme vaja on. Meie koostööpartnerid on peamiselt Eesti ettevõtted ja tahame, et nii oleks ka tulevikus, kuid me peame suutma tagada, et meile kõigile jagub inimesi.

Mis on see kõige olulisem Eesti majanduses, millest tasub meil kinni hoida?

Eestis on tublid inimesed, kellel on kõrge motivatsioon – see loob väärtust paljudele ettevõtetele. Eesti inimestel on ka piisavalt oskusi, kuid tuleb mõelda, millised on just need olulised segmendid, mille jaoks peame inimesi koolitama.

Võtame näiteks kutseharidust pakkuvad koolid, nii kutseõppeasutused kui ka rakenduskõrgkoolid. Millised on need olulised valdkonnad kutsehariduses, mida firmadel, sealhulgas tööstusettevõtetel tulevikus vaja on? See pole täna nii selgelt välja joonistunud. Meil on pakkuda ka tulevikus tööd, mida inimesed teha tahaksid, aga meil on selleks vaja inimesi, kes seda tööd oskaksid ka tulevikus teha. Tulevik pole ainult infotehnoloogia või automaatika, meil jagub ka n-ö tavalist tööd, kus väärtust luuakse oma kätega.

Eestis on veel levinud arusaam, et tööstus tähendab midagi musta ja peletavat. Kuidas tööstus oma brändi kasvatada saaks?

See on hea küsimus. Näiteks meie ABB-s oleme käinud ja valmis ka edaspidi minema kutsehariduskoolidesse ja rääkima, et noored mõistaksid, milline see töö tööstuses välja näeb. Samuti kutsume tudengeid külla, et nad veenduksid – meie töökeskkond ei ole kaugeltki must ning tööpäevad siin on erinevad ja mitmekesised. Juba meie haare on lai, hõlmates nii automaatikat kui energeetikat. Meie töötajatel on võimalus osaleda nii lokaalsetes kui globaalsetes arendusprojektides. Lisaks on ABB rahvusvaheline ettevõte ja meil on töötajaid rohkem kui 15 riigist.

Palju ABB-s muidu õpilasi külas käib?

Regulaarselt. Kuna meil on tootmisüksused, kus on iseenesest omad ohutegurid, kuhu ei saa vabalt lapsi ja noori sisse lasta, siis on külastused kindlalt reguleeritud. Kindlasti on meie üks fookus ohutus ja seepärast ei saa me iga päev avatud uste päevi korraldada. Aeg-ajalt selliseid võimalusi siiski pakume. Näiteks toimub meil regulaarselt praktikantide infopäev ja kui praktikavõimalusi tutvustame, siis näitame kindlasti ka tehaseid. Meil on olnud ka perepäevi, kus saame samuti järelkasvule tootmisüksuseid näidata.

Kas koolid näitavad ka ise huvi üles?

Pisut üllatav, aga väga palju huvi ei tunta. Selles osas peaks tööstusettevõte olema ka ise aktiivsem. Vahel tundub, et noorte inimeste jaoks on ainsad lahedad asjad maailmas nutitelefon ja tahvelarvuti. Meie peaksime suutma neile näidata, kuidas need nutiasjad valmis saavad. Kui meie olime noored, siis mingeid nutikaid meil polnud – olid jalgrattad ja mopeedid ning kogu aeg oli vaja neid hooldada. Meie jaoks oli selline töö tavaline osa elust.

IT ja tööstussektori vahel läks mõned nädalad tagasi päris tuliseks, sest töösturitele tundub, et riik on IT poole kuidagi väga kaldu, andes EAS-i kaudu toetust IT-spetsialistide toomiseks. Kuidas see paistab?

Olulised on kõik ärivaldkonnad. Hea, et riigi poolt on toetus olemas, kuid tuleks ikkagi mõelda, kas see on kõigi sektorite vahel tasakaalus. Selle saavutamiseks peaksid riik ja tööstusettevõtted rohkem koostööd tegema!

Viimasel ajal on palju räägitud suurprojektidest nagu Rail Baltic, Saaremaa sild, Tallinn-Helsingi tunnel ja tselluloositehas. Paljudes tekitavad need vähem või rohkem vastuseisu. Kuidas teie sellele vastuseisule vaatate?

Üldiselt on transport ning logistika üks suur edu- ja võidufaktor. Kui riik tahab olla osa Euroopast ja maailmast, siis peab transport toimima. Käin tihti Lätis –maantee on pidevalt suuri autosid täis, mis on jama. Oleks hea, kui transport ja logistika töötaksid. Investeerimine uutesse tehastesse ning transporti ja logistikasse on mõistlik suund, kuid seejuures tuleb kindlustada, et ka kõik teised protsessid töötavad ja ka arvestatud on loodusega.

Rail Balticu osas kardetakse kõige rohkem, et kaupa jääb väheks ja seega pole ka piisavalt tulu. On see asjatu hirm? Mida rohkem ühendusi, seda parem?

Täpselt nii. Inimesed tahavad reisida ja ette võtta ja siin on kindlasti oluline, kuidas töötab transport ja logistika. Meil läheb siin Eestis iga päev 100 autot laevale, et sõita Leedu ja Poola poole. See on väga kallis.

Kuidas teile Helsingi ja Tallinna kaksiklinna idee tundub?

Jällegi – hea idee. Juba praegu on Tallinnas igapäevaselt palju soomlasi ja Helsingis eestlasi.
Transport ja logistika on rahvusvaheline teema, mis on oluline ettevõtetele, kes teevad otsuseid, kus ja kuidas kohal olla, aga ka inimestele, kes käivad tööl Helsingis või Tallinnas. Tunneli idee on hea, aga tundub, et selle teostumiseni võib minna veel mitukümmend aastat.

Peter Vesterbacka lubab tunneli 2024. aasta lõpuks valmis teha.

See pole seniseid kogemusi arvestades reaalne, sest tunnel eeldab väga palju ettevalmistusi. La Manche’i tunnel ehitati küll valmis vähem kui seitsme aastaga, ent siia tuleb lisada põhjalikud uuringud ja projekteerimistööd.

Järgmisel aastal on tulemas valimised. Mida teie valimistelt ootate?

Koostööd ja läbirääkimisi. Ootan, et vaadatakse üle, millised on tööstusettevõtete ootused haridussüsteemile ja milliseid arenguvõimalusi nähakse. Ootan avatud koostööd ja suhtumist, et kui midagi räägitakse, siis jõutaks ka mingi tulemuseni.

Mitme ministriga teil on õnnestunud kohtuda?

Meil käis kevadel külas peaminister Jüri Ratas, loodame võõrustada ka teisi ministreid. Hiljuti tutvusin ka haridusminister Mailis Repsiga. Kokkupuuteid on ikka olnud ja see on ka loomulik.

Hiljuti nimetati ametisse uus ettevõtlusminister Rene Tammist.

Tere tulemast, minister Tammist! Meie oleme avatud ja tahame näidata, mida me teeme ja mis on meie jaoks Eestis oluline. See on hea, kui meil külas käiakse.

Milline üks ettevõtlusminister olema peaks?

Eelkõige olema avatud. Oluline on koostöös arutada, kuhu me Eestis jõuda tahame ja mida ettevõtjad selleks vajavad. Ta peab ära kuulama iga valdkonna ettepanekud, mitte tegelema ainult ühe või kahe populaarse teemaga. Oluline on, et ministrid ka ettevõtteid külastaksid.

Kuidas Soomes riik ja tööstussektor suhtlevad?

Üldiselt on koostöö alati toiminud. Soomes on ikka olnud selline kolmepoolne koostöö, kus on osalised riik, töötajad ja tööandjad. Asjad on alati koos läbi arutatud.

Millised ABB investeerimisplaanid Eestis on?

Hiljuti oli meil uue tootmisliini avamispidu, tulemas on ka automaatikaprojektide töökoda. Möödunud aastal investeerisime Eestis kümme miljonit eurot, mis sisaldab vaid masinate, seadmete ja süsteemide soetamist. Selle aasta maht tuleb samuti üle kümne miljoni.

Teil on tootmises kasutuses ka tarkvara OPICS. Mis see on?

See on suurepärane tööstuse digitaliseerimise lahendus, mis näitab, kuidas tootmisprotsessid töötavad ja milline on tootmisprotsessi kvaliteet ja kiirus. OPICS võimaldab reaalajas mõõta tööpinkide üldist tõhusust ja anda ülevaate komponentide valmistamise tsükliaegadest. Üksikute masinate tootekohase informatsiooni ühendamine OPICS-is annab tulevikus võimaluse visualiseerida ja analüüsida kogu toote valmistamise protsessi erinevate etappide kaupa. OPICS annab hea pildi tervest tootmisest, kas ollakse plaanis. Info edastatakse lihtsalt mõistetava visuaalse graafika abil. OPICS-i lõid meie enda insenerid ja meil on põhjust selle üle uhkust tunda!

 

Tulekul 

ABB tööstuse valdkonna juht Leho Kuusk esineb 12. oktoobril 2018 toimuval tööstuse kogemuskonvernetsil “8 väärt lahendust”, kus kõneleb OPICSi (Online Process Information Collection System) kasutamise kogemusest ettevõtte tootmises. Programmiga tutvuda ja registreerida saab SIIN.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara