Eesti magusatootja jäi kibedasse kahjumisse

Marmitoni tooted.
Marmitoni tooted.

Kõigist pagaritööstuse ettevõtetest kaotas eelmisel aastal enim kasumit Marmiton AS, mis lõpetas aasta üle 200 000 euro suuruse kahjumiga, selgub Äripäeva koostatud valdkonna konkurentsiraportist.

Marmiton AS tõdeb ka ise majandusaasta aruandes, et aasta oli suuremate muudatuste tõttu keeruline. Aasta varem oli ettevõte omandanud sügavkülmutatud pagaritoodete tootmisega tegeleva ettevõtte Nordhaus OÜ. Kahe ettevõtte ühendamine viidi lõpule eelmise aasta esimeses pooles. Lisaks ettevõtete ühinemisele koliti eelmise aasta sügisel kaks tootmisüksust Männikul asuvasse tootmiskompleksi, mis nõudis investeeringuid nii tootmishoonesse kui ka seadmetesse.

Marmitoni juhid usuvad siiski, et olukord paraneb. Sel aastal plaanitakse tootmist efektiivsemaks muuta, lõpetada mittekasumlike toodete tootmine ja teha muudatusi töötajate struktuuris. Emaettevõte on valmis majandusraskuste korral ettevõtet toetama ja tegema lisainvesteeringuid ettevõtte majandustegevuse jätkuvuse tagamiseks, seisab majandusaasta aruandes.

Lootust annab see, et ettevõtte müügitulu kasvas eelmisel aastal peaaegu miljoni euro võrra, 3,7 miljonile eurole, peamiselt tänu sügavkülmutatud pagaritoodete lisandumisele ettevõtte tootevalikusse. Marmiton suutis eelmisel aastal ka suurendada oma eksporti Euroopa Liidu riikidesse üle kahe korra.

"Kes ei arene, on varsti turult kadunud"

Konkurentsiraportist selgub, et Eesti pagaritööstusettevõtete eelmise aasta koondkäive oli 166 miljonit eurot, mida oli aasta varasemaga võrreldes pea 5% võrra rohkem. Viimase nelja aasta jooksul on käive tõusnud 6% võrra. Sektori kasum tegi 2015. aastal läbi järsu languse, kuid 2016. ja 2017. aastal hakkas kasum taas kasvama.

Pagaritööstuses üle 50 000 euro suurust aastakäivet näidanud ettevõtteid on viimase nelja aastaga juurde tulnud. Kui veel 2014. aastal oli selliseid ettevõtteid 70, siis eelmisel aastal juba 79.

Ka uute ettevõtete loomine, mis kahel eelnenud aastal on ilmutanud kahanemise märke, näitas mullu aastal taas tõusu. AS Lõuna Pagarid juhataja Uno Kaldmäe ütles, et iga uus ettevõte suurendab niigi teravat konkurentsi turul, seda nii sise- kui välisturgudel. „Pagaritoodete sisetarbimine väheneb ning kasv saab tulla ainult ekspordi arvel,“ ütles ta. Kaldmäe sõnul kehtib valdavalt reegel, et mida väiksem ettevõte, seda madalam tööviljakus. „Palgasurve ja sisendite hinnatõus paneb ettevõtetele täiendava koormuse, mida kõike ei õnnestu sisemiste reservide arvel katta,“ märkis ta.

Tema sõnul arenevad enamik turul olevatest ettevõtetest nii tehnoloogiliselt kui ka tootearenduse osas, suurendades tootmisvõimsust ja parandades tööviljakust. „Kes seda ei tee, on varsti turult kadunud,“ ütles ta.

Suurim käibes võitja ja kaotaja

Kui kogu sektori käive tõusis aastaga pea 5% võrra, siis 15 suurima käibega ettevõtet suutsid oma müügitulu kasvatada lausa veerandi võrra ehk nende ettevõtete kogukäive kasvas aastaga 8,3 miljoni euro võrra.

Sektori suurim ettevõte on 7,5 miljoni suurust käivet näidanud Eesti Leivatööstus AS. Ettevõttele kuuluvad mitmed kaubamärgid, nt Perfecto, Clara, Hagar, Meie Eesti. Ettevõte troonib ka kiirete kasvajate tipus – käive kasvas aastaga 4,5 miljoni võrra ning on tingitud ettevõtte olulisest laienemisest seoses Hagar ASi ostmisega 2016. aasta lõpul. Hagar ASi omanikud müüsid oma ettevõtte seoses langeva käibe ja sellest tulenevate negatiivsete finantsnäitajate tõttu.

Mullune suurim käibe kaotaja oli Eltrum OÜ. 1996. aastal asutatud ettevõtte põhitegevus on pagari- ja iirisetoodete tootmine. Kuigi ettevõte on viimasel paaril aastal tööjõudu juurde palganud, ei ole see kajastunud müügitulu kasvus ning ettevõtte käive on kolmel viimasel aastal näidanud langustrendi. Eltrum OÜ müüb suurema osa oma toodangust Eestisse ning just sellel suunal langes müük kõige enam. Samal ajal aga tõusis müük peamise eksportriigi Läti suunal.

Suurima kasumiga suutis eelmise aasta lõpetada Pihlaka AS, jäädes aasta lõpuks pea poole miljoni euroga plussi. Ettevõtte käiberentaablus on jäänud aastate lõikes 9% ja 11% vahele, olles sellega sektori keskmisest oluliselt kõrgem. Pihlaka AS alustas majandustegevust 1993. aastal ning selle peamiseks tegevusalaks on kondiitri- ja kulinaariatoodete tootmine ning nende hulgi- ja jaemüük. Ettevõtte toodangumaht suurenes ning turule toodi uusi tooteartikleid. 2017. aastal suurenes AS Pihlaka toodete edasimüügiga tegelevate lepingupartnerite hulk ning suurima müügimahuga lepingupartnerina võib välja tuua AS Prisma Peremarketi. 2018. aastal loodab ettevõte oma turuosa suurendada ja kasumlikkust tõsta. Samuti on plaanis uuendada amortiseerunud seadmeid ja laiendada kondiitritsehhi.

Heade tulemustega paistab silma ka pea 200 000 eurose kasumi teeninud Rõngu Pagar OÜ, mis rajas uue tootmishoone, mis aitas kasvatada nii ettevõtte müügitulu kui ka kasumit. Sel aastal plaanib ettevõte oma turuosa laiendada.

Valdkonna konkurentsiraport on koostatud 2017. aasta majandusaruannetes esitatud andmete baasil. Lisaks kajastuvad analüüsis maksuameti tänavuse esimese poolaasta andmed. Raportisse on kaasatud ettevõtted, mille müügitulu vähemalt ühel aastal vahemikus 2014-2017 aastal ületas 50 000 eurot. Täismahus raportit erinevate analüüside ja pingerividega saab osta Äripäeva e-poest.

Osale arutelus

  • Viivika Rõuk, Äripäev

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara