Väiksematel joogitootjatel läheb raskeks

Janek Kalvi
Janek Kalvi

Eesti joogitööstus näitab tugevat langustrendi ja kuigi raske on kõigil, läheb eriti valusaks väiksematel ettevõtjatel, ennustab AS Liviko juhatuse liige Janek Kalvi.

Joogitööstuse sektor tundis eelmisel aastal suurt langust – käive vähenes 9,6% ning kasum lausa 11% võrra. Kui vaadata viimase nelja aasta seisu, on sektori käive kukkunud suisa 16,5% ning kasum 21,6%, selgub Äripäeva koostatud valdkonna konkurentsiraportist.

Liviko juhatuse liige Janek Kalvi näeb sektori tulemuse paljudes miinusmärkides süüd poliitikutel. „Aeg-ajalt kerkivad esile poliitikud, kes keelduvad uskumast ettevõtjate kogemusi ja hoiatusi. Praeguseks on saanud tõeks kõik need ohud, mille eest ettevõtjad valitsust 2014. ja 2015. aastal hoiatasid. Valitsus on küll vahetunud, kuid tekitatud probleemid on jäänud ning süvenevad,“ ütles ta.

Kalvi meelest kannatavad enim nõrgema kohanemisvõimega väiksemad ning keskmised ettevõtted. „Kogu alkoholisektorit tabanud raskused ja vintsutused on toonud kaasa koondamiste laine ning mõnel puhul ka pikaajaliste ekspordiarengute ning investeeringute takerdumise. Kõik alkoholisektoris tegutsevad Eesti ettevõtted on praegu märksa keerulisemas olukorras kui 2014. aastal,“ ütles ta.

Liviko ise on sektori vaieldamatult kõige suurem ettevõte, mille käive 77,4 miljonit eurot moodustab üle veerandi kogu sektori käibest. Siiski oli käive võrreldes 2016. aastaga koguni 13,5 miljoni euro võrra väiksem.

Sektoris on kolm liidrit – Liviko, A. Le Coq ja Saku Õlletehas – kelle käive on teiste ettevõtete omast kordades suurem ja kes kokku moodustavad sektori käibest üüratud 73 protsenti.

Värskas ja Sakus suudeti käivet korralikult kasvatada

Üle poole sektori suurtest ettevõtetest kaotasid eelmisel aastal käivet. Keskmine käibelangus 15 suurema ettevõtte hulgas oli 10% ehk kokku üle 31 miljoni euro. Kõige rohkem kaotasid just alkohoolsete jookide tootmisele keskenduvad ettevõtted. Enim käivet kaotas Altia Eestia AS, kelle müügitulu langes 35%. Ligi 3 miljoni euro suurune langus tabas A. Le Coq ASi, kes põhjusena nimetab alkohoolsete jookide aktsiisimäärade tõstmise mõjusid.

Mõistagi leidus ka käibe kasvatajaid. Värska Vee käive tõusis aastaga 13%. Mineraal- ja allikavee tootmise ja realiseerimisega tegeleva ettevõtte põhitoodete müük kasvas 25% ning samuti suudeti suurendada eksporti Soome.

Joogitootjatest tegi suurima protsentuaalse käibekasvu Purtse Pruulikoda OÜ. Purtse Pruulikoda OÜ on 2015. aastal asutatud käsitööõlu tootja. Eelmise aasta kõrge käibekasv on põhjendatav asjaoluga, et 2016. aastal tegeleti rohkem ettevõtte käivitamisega ning vähem keskenduti tootmisele ja müügile. Sel aastal planeeritakse keskenduda toodete stabiilse kvaliteedi tagamisele ning müügivõrgu laiendamisele nii Eestis kui ka välismaal.

Käivet suutis üle 700 000 euro võrra kasvatada ka Saku Õlletehase AS, mis ühtlasi paistab silma korraliku 5 miljoni eurose kasumiga. Ettevõte nägi selle nimel kurja vaeva: kokkuhoiuprogrammid aitasid aasta jooksul säästa üle 1,5 miljoni euro.

Võrreldes varasema aastaga suutis kasumit kasvatada alla 50% ettevõtetest. Kõige paremini läks A. Le Coq ASil, mille kasum küündis üle 14 miljoni euro. Kuigi eelmise aastaga võrreldes langes ettevõtte kasum paari protsendi võrra, ollakse siiski riigi alkoholipoliitikast tekkinud ebakindlusest hoolimata tulemusega rahul. Head majandustulemused lubavad ettevõtte juhtkonnal teha aktsionäridele ettepaneku eraldada juba neljandat aastat järjest dividendide jaotamiseks 14,5 miljonit eurot.

Viru Õlu võitleb suure kahjumiga

Suure kahjumiga paistis silma Viru Õlu AS, kelle kahjum ületas 1,2 miljoni euro piiri. Ettevõte nentis ka oma majandusaasta aruandes, et tulemus on äärmiselt ebarahuldav. Negatiivse tulemuse põhjusena tuuakse välja Eesti turul valitsev tugev konkurents ning asjaolu, et ettevõttel ei ole siiani õnnestunud suurendada müüki eksporditurgudel. Järgmisel aastal keskendub ettevõte positsiooni säilitamisele siseturul ja müügi suurendamisele eksportturgudel.

Kasumit kaotasid enim valdkonna tipud Liviko AS ja Altia Eesti AS. Liviko juht Janek Kalvi ei näe olukorra paranemist. „Pisut raske on uskuda kergekäeliselt väljahõigatud loosungeid, millega lubatakse aktsiisimäärasid oluliselt langetada. Eriti kui ei ole välja pakkuda alternatiivset tuluallikat esimesel aastal tekkiva maksuaugu lappimiseks. Ilmselt ei tule kulukatest lubadustest puudust ka nendel valimistel, küll aga tuleb puudus katteallikatest. Jäävad ka küsimused, millal, kui palju ja millistel alkoholiliikidel soovitakse aktsiise langetada,“ rääkis ta.

Väike Põhjala pakub parimat palka

Raskused ja efektiivsuse otsimine paistab välja ka sellest, et töötajate arv valdkonna ettevõtetes on viimastel aastatel pidevalt langenud, kusjuures 2016. aastaga võrdluses langes möödunud aastal töötajate arv peaaegu 8% võrra. Varasematel aastatel on tööjõu vähenemise numbrid olnud oluliselt tagasihoidlikumad.

Ainult kolmes ettevõttes ulatub töötajate arv üle 100, kusjuures neis kolmes ettevõttes töötab 60% kogu valimisse valitud ettevõtete töötajatest. Suurima töötajate arvuga ettevõte oli A. Le Coq AS. Järgnesid Saku Õlletehase AS ja Liviko AS, kusjuures kõik need kolm ettevõtet olid ka enim töötajaid kaotanud ettevõtete edetabeli eesotsas.

 

Sektori keskmine kuine brutotöötasu oli mullu 1427 eurot, kasvades aastaga 8,8%, mis ületab Eesti keskmist palgatõusu rohkem kui kahe protsendipunkti võrra. Mediaanpalk oli 1079 eurot ning see kasvas aastases võrdluses üle 10%.

Kõrgeim keskmine palk – 2336 eurot kuus – oli 11 töötajaga õlletootjal Põhjala Brewing OÜ, kusjuures aastases võrdluses tõusis ettevõtte töötajate keskmine kuine brutotöötasu ligi 18%. Üle 100 töötajaga ettevõtete seas maksis kõrgeimat palka Saku Õlletehase AS.

Juhid usuvad veel edusse

Hoolimata ebakindlast olukorrast alkohoolsete jookide toomise valdkonnas, on joogitööstuse sektori ettevõtted tuleviku suhtes pigem optimistlikud.

Valdkonna 12 juhi seas tehtud küsitlusest selgus, et ¾ ettevõtete müügimaht 2018. aastal kasvab ning tervelt 58% vastanud juhtidest loodab, et müük kasvab üle 10%.

Tööjõu poolest ollakse tagasihoidlikumad. Ligi 70% vastajatest ei plaani tööjõudu värvata ega palku tõsta. Samas on positiivne, et ükski ettevõtja ei plaani töötajate arvu enam vähendada.

Investeeringute tegemist ennustab ¾ küsitletud juhtidest. 33% ettevõtetest plaanib investeerida kuni pool miljonit eurot ning 42% kuni miljon eurot.

Äripäeva infopanga tehtud valdkonna konkurentsiraport on koostatud 2017. aasta majandusaruannetes esitatud andmete baasil. Lisaks kajastuvad analüüsis Eesti Maksu- ja Tolliameti 2018. esimese poolaasta andmed. Raportisse on kaasatud ettevõtted, mille müügitulu vähemalt ühel aastal vahemikus 2014-2017 aastal ületas 70 000 eurot. Täismahus 37 lehekülje pikkust raportit koos erinevate pingerividega saab osta Äripäeva e-poest.

Osale arutelus

  • Viivika Rõuk, Äripäev

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara