Autor: Mait Kraun • 31. august 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööstusmetallide tõus oli sellele nädalal küllaltki piiratud, sest USA president Donald Trump teatas, et 200 miljardi dollari ulatuses tariife võidakse Hiinale kehtestada juba järgmisel nädalal.

Samas aitas tööstusmetalle Hiina ostujuhtide indeksi (PMI) tõus, mis jõudis augustis 51,3ni. Reutersi küsitletud analüütikud ootasid 51,0 suurust näitajat. Kui näitaja on üle 50, siis on tegemist kasvuga. Kui alla selle, siis toimub kahanemine.

„Vesi on natuke segatud, sest Hiina PMI näitaja pigem paranes,“ ütles Societe Generale metallide juht Robin Bhar.

Vask jõudis augusti keskel viimase 15 kuu madalaima tasemeni (5773 dollarit tonnist). Juunis kauples metall vahepeal 7348 dollaril.

Nädala lõikes kallines vask 1,3 protsenti, 6068 dollarini tonnist. Tsingi hind langes 0,1 protsenti ja tina kallines 0,5 protsenti. Kummagi tonn maksis reedeks vastavalt 2469 ja 19 212 dollarit. Alumiiniumi tonnihind tõusis 2,2 protsenti, 2132 dollarini.

Väärismetallidel läks sellel nädalal paremini. Kulla untsihind tõusis 1,3 protsenti, 1207 dollarini. Hõbeda hind lisas 0,3 protsenti ja unts maksab 14,66 dollarit.

Metallide ja teiste toorainete hinnatõusule on kaasa aidanud ka dollari taandumine, mis algas augusti keskel.

Uraani hind tõusis neljandat kuud järjest

Uraani hind tõusis augustis juba neljandat kuud järjest – viimati juhtus see 2014. aasta novembris, kirjutab Bloomberg.

Uraani hinnatõusu põhjuseks võib pidada kaevanduste sulgemist ning pakkumise kitsenemist. Tootjad ja investorid on hakanud uraani ka rohkem ostma.

Uraani spothind on augustis kallinenud 2,1 protsenti ning aprillis saavutatud põhjadest on tooraine tõusnud juba 30 protsenti. Pakkumise vähenemine ja nõudluse taastumine on aidanud hindadel tõusta, ütles tuumaenergia tööstusele konsultatsiooniteenust pakkuv Ux Consulting Co. Uraani hind peaks ka ülejäänud aasta jooksul kallinema, teatas Ux.

„Me veel ei oska öelda, kas hind jõuab aasta lõpuks 30 dollarini naelast. Tegemist on järgmise tähtsa psühholoogilise barjääriga,“ rääkis Uxi president Jonathan Hinze Bloombergile. „Turuosalised ootavad hinnakasvu jätkumist ning ostjad püüavad oma tehingud varakult ära teha.“

Kasahstan, mis on maailma suurim tootja, plaanib tänavu oma tootmist veelgi vähendada. Austraalias tegutsev Paladin Energy ja Kanada Cameco Group on oma tegevuse peatanud ning tellimusi täidetakse spotturult ostes.

Tšiili kaevandaja: liitiumi hinnad taanduvad

Tšiili liitiumikaevandaja SQM teatas reedel, et nende hinnangul peaks liitiumi hinnad 2018. aasta teises pooles langema, sest Austraaliast tulev pakkumine kasvab, vahendab mining.com.

Seda vaatamata asjaolule, et globaalne nõudlus peaks prognooside kohaselt kasvama tänavu rohkem kui 20 protsenti.

Tõsi, järgmistel kuudel peaks hind langema, aga aasta keskmine saab olema mullusest kõrgem. Kusjuures SQM prognoosib, et teisel poolaastal kasvab nende liitumi müük 50 protsenti (eelmise aasta sama ajaga võrreldes).

Nafta hind püsib ka edaspidi kõrgel

Nafta hind tõusis kõrgeimale tasemele alates juulist, sest OPECi tootmise kasv on tagasihoidlik, Hiina rafineerimistehaste nõudlus paraneb ja USA naftavarud langevad, vahendab Reuters.

Kolmapäeval teatas Energia ja Informatsiooni Administratsioon, et USA naftavarud langesid 24. augustil lõppenud nädalal 2,6 miljoni barreli võrra. Eelmisel nädalal kukkusid varud 5,8 protsendi võrra.

Brenti toornafta kallines nädala lõikes 2,7 protsenti ja WTI lisas 2,3 protsenti. Kummagi barrel maksis reedeks vastavalt 77,38 ja 70,00 dollarit.

Nädala alguses leidis OPECi järelevalve komitee, et tootmiskärbete kokkuleppega liitunud riigid, nende hulgas Venemaa, vähendasid tootmist kokkulepitust 9 protsendi võrra rohkem.

Investorid on nüüd kindlamad, et järgnevatel kuudel on pakkumist vähem kui nõudlust, millele viitab ka oktoobri- ja novembrikuu naftafutuuride hinnavahe.

„Meil oli varem seisukoht, et hinnad langevad ülejäänud aasta jooksul veidi madalamale, aga nüüd on seda raske näha. Turg on jätkuvalt hästi toetatud ning võimalikud šokid on pigem hinda toetavad. Suuresti sõltub see sellest, mis tuleb Iraanist,“ ütles ING toorainete strateeg Warren Patterson.

Euroopa aktsiaturud hakkasid täna langema, sest USA kaubanduspoliitika muutis investorid närviliseks, vahendab MarketWatch.

Stoxx Europe 600 indeks on täna odavnenud 0,6 protsenti, 383 punktini. Tegemist on teise languspäevaga järjest ning kui praegune seis püsib, siis lõpetab indeks ka nädala lõikes miinuses.

Kuu lõikes on indeks langenud 2,2 protsenti, mis on kõige kehvem kuu alates märtsist.

Saksamaa DAX indeks on täna kukkunud 1 protsendi, 12 375 punktini. Augustis on indeks langenud üle 3 protsendi. Prantsusmaa CAC 40 indeks kukkus 0,9 protsenti, 5478 punktini. Augustis on indeks odavnenud 1 protsendi.

Suurbritannia FTSE 100 kaotas täna 0,4 protsenti ning kaupleb 7490 punktil. Kuu lõikes ulatub langus 3,3 protsendini, mis on suurim alates veebruarist.

Bloomberg teatas eile, et USA president Donald Trump tahab oma tariifide plaaniga edasi minna. 200 miljardi dollari ulatuses Hiina vastaseid tariife võidakse kehtestada juba järgmisel nädalal. Trump keeldus ka Euroopa Liidu pakkumisest, mille kohaselt loobuvad mõlemad osapooled autotariifidest täielikult.