Mertsina: ettevõtlussektor vajab investeeringuid

Tõnu Mertsina
Tõnu Mertsina

Tööjõunappus koos tööjõukulude kasvuga ja koos vajadusega tootlikkust kasvatada peaks suurendama aga ettevõtete vajadust investeerida rohkem tootlikku kapitali, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Ettevõtlussektori kogukasum oli 2018. aasta teises kvartalis 726 miljonit eurot, mis on 12% vähem kui aasta varem samal ajal, teatas statistikaamet täna.

Järgneb Tõnu Mertsina kommentaar

Kasumi languse taga tööjõukulud ja baasefekt

Ettevõtetesektori kogukasum jätkas teises kvartalis langust ning see on selle aasta esimese poolaastaga vähenenud 9%. Osaliselt on sellise languse taga möödunud aastane kõrgem võrdlusbaas – siis tegi ettevõtetesektori kogukasum tugeva hüppe üles.

Samas ei ole ettevõtetesektor viimase viie aasta keskmisena kasumit suurendanud – see on sel perioodil vähenenud keskmiselt protsendi võrra. Ettevõtete käibekasv on küll tugev – esimesel poolaastal keskmiselt 9%, kuid kulud on kiiremini kasvanud.

Ka euroalal keskmiselt on ettevõtete sisendikulude kasv tugev. Kuigi tööjõukulude osakaalu tõus meie ettevõtete käibes on stabiliseerunud, on see jätkuvalt väga kõrge ning annab olulise panuse sektori kasumlikkuse (kasumi osakaal käibes) vähenemisse. Ettevõtete kasumite osakaal käibes on langenud madalaimale tasemele – sellest madalaim oli see osakaal vaid 2009. majanduslanguse aastal.

Kasumite langus oli laiapõhjaline

Ettevõtetesektori kasumite langus oli võrdlemisi laiapõhjaline, kuid suurima panuse langusesse andsid esimesel poolaastal haldus- ja abitegevused, kinnisvaraalane tegevus ja ehitus. Kuigi näiteks ehituses ja kinnisvaraalases tegevuses oli käibekasv tugev, viis kiirem kulude kasv nende tegevusalade kogukasumi langusesse.

Seevastu haldustegevuses käibekasv möödunud aastase kõrgema baasefekti tõttu vähenes ning kiirem kulude kasv vähendas selle tegevusala kasumeid tublisti. Esimesel poolaastal on kasumid enim kasvanud põllu- ja metsamajanduses ning transpordi- ja ITK-sektoris.

Kasumlikkus on vähenenud ka teistes Balti riikides

Kui ettevõtetesektori kasumlikkust võrrelda teiste riikidega SKP-s oleva tegevuse ülejäägi kaudu, siis on see näitaja viimase viie aasta jooksul teinud väga tugeva languse ka teistes Balti riikides.

Eesti majanduses on tegevuse ülejääk Läti ja Leeduga võrreldes väikseim. Samas on kolme Balti riigi tegevuse ülejääk liikunud oma varasemalt väga kõrgelt tasemelt EL keskmisele lähemale – Eesti oma on juba sellest allpool.

Väiksemad investeeringud – madalam potentsiaalne majanduskasv

Koos ettevõtetesektori vähenenud kasumlikkusega on langenud investeeringute osakaal käibes madalaimale tasemele viimase vähemalt 23 aasta jooksul. Ettevõtetesektori investeeringud vähenesid teises kvartalis ligikaudu viiendiku võrra, esimesel poolaastal on langus olnud 17% ning viimase viie aastaga on see näitaja vähenenud nominaalarvestuses keskmiselt 3%.

Väiksemad investeeringud annavad pikemas ettevaates tulemuseks madalama potentsiaalse majanduskasvu. Kuna tööhõive kasv meie hinnangul lähiaastatel peatub, siis peab majanduskasvu panustama rohkem tootlikum kapital. Ettevõtete tööjõu tootlikkuse kasv on viimasel ajal küll paremaid tulemusi näidanud, kuid nii selle aasta esimese poole kui ka viimase viie aasta keskmiselt 2% kasv jääb oluliselt alla aastate tagustele kasvudele.

Investeeringud peaksid teisel poolaastal paranema

Nii nagu ettevõtete kogukasumi juures, on ka investeeringute languse taga baasefekt, kus möödunud aasta esimesel poolel tehti suured investeeringud transpordi- ja kinnisvarasektoris ning puidutööstuses.

Käesoleva aasta teisel poolaastal sellist baasefekti ei teki ning ettevõtetesektori investeeringud peaksid siis ka aastases võrdluses kasvu näitama. Selline baasefekti mõju tuleneb Eesti majanduse väiksusest, kus mõned üksikud suurtehingud mõjutavad ühel perioodil üldpilti väga tugevasti ning tekitavad siis nn normaalolukorras järgmisel aastal languse.

Investeeringute kasvuks tingimused olemas

Ettevõtetesektori investeeringute kasvuks on mitmed tingimused olemas – ettevõtete laenuportfelli kasv on paari aasta tagusega võrreldes küll aeglustunud, kuid see on jätkuvalt tugev, laenuintressid on madalad ning peaksid madalad püsima ka lähiajal.

Nõudluse kasv on aeglustumas, kuid peaks ka lähiajal korralikku käibekasvu võimaldama. Tööjõunappus koos tööjõukulude kasvuga ja koos vajadusega tootlikkust kasvatada peaks suurendama aga ettevõtete vajadust investeerida rohkem tootlikku kapitali. Kuigi ettevõtete kindlustunne on oma möödunudaastasest tipust allapoole liikunud, on see jätkuvalt tugev.

Osale arutelus

  • Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

METEC otsib musta metalli keevituse osakonna TOOTMISJUHTI

Tripod Grupp OÜ

30. september 2018

Teabevara