IT-sektori poputamine ajas töösturid närvi

Masina- ja metallitööstuses on spetsialistide põud.
Masina- ja metallitööstuses on spetsialistide põud.

Töösturid näevad, et IT-ettevõtjad on omale ebaõiglaselt hea toetuse välja lobistanud, samal ajal kui ka nemad ägavad juba pikka aega raske tööjõupuuduse all.

Äripäev kirjutas sel esmaspäeval, et IT-sektori ettevõtetele annab EAS välismaalt IT-spetsialistide toomiseks 2000 eurot toetust, et aidata katta spetsialisti „impordiga“ kaasnevaid kulusid. „Olukorras, kus kõik sektorid on tööjõuga hädas, on kentsakas, et üks tunnustatud ja edukas sektor saab riigilt sellisel kujul rahalist abi värbamisel,“ kritiseeris masinatööstuse liidu juht Triin Ploompuu. Ruta Rannala Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidust põrutas, et selline toetus on populistlik ja moonutab majandusloogikat.

Saaremaal tegutseva alumiiniumist väikelaevade ja väikeste laevade tootja Alunaudi juhataja Mark Muru tõdes, et on põhjust pahane olla. "Tundub, et see on ühe valdkonna eelistamine, eriti arvestades, et ka teistes valdkondades on spetsialistide põud,“ ütles Muru, kes tõdes siiski, et väikelaevatootjate muresid on kuulda võetud.

Varem IT-sektoris töötanud CUTformi personalijuht Piret Merimaa nentis, et nad on küll teinud lobitööd, aga järelikult ei ole nende hääl kõlanud nii valjult kui IT-sektoril. Merimaa sõnul mõistab ta infotehnoloogiavaldkonna probleeme hästi, ent ei leia, et nende probleem on nii suur, kui nad räägivad. Pealegi, kui ITs saab kaugtööd teha, siis masinatööstuses peab töötaja olema koha peal masina taga. „See, et tahetakse arendada üksnes e-riiki, on minu meelest munade ühte korvi asetamine. Kindlasti peaks lisaks IT-sektorile olema veel mõni muu sektor, mida riik toetab,“ rääkis Merimaa.

Abi talendi toomiseks

Masinatööstuse liidu juht Triin Ploompuu tõdes, et masina- ja metallitööstus, mille toodangust 90% läheb eksportimisse ja mis annab praegu tööd 35 000 inimesele, ootab riigi poolt sisulist koostööd.

Merimaa on veendunud, et välismaalt värbamise toetus kuluks ära ka masinaettevõtetele. „Riik on pannud väga suure vastutuse ettevõtetele. Kui värvata töötajaid väljaspoolt Euroopa Liitu, siis meie vastutame täielikult töötaja eluolu korraldamise ja esmaste kulude eest, näiteks korteri üürilepingu sõlmimise ja esimese sissemakse eest, samuti pangaarve avamine, mis on lausa 200 eurot. Ka Eesti teistest piirkondadest, sealhulgas suure tööpuudusega Ida-Virumaalt tulevate töötajate ootused on analoogsed,“ ütles Merimaa. Ta märkis, et väga ajamahukaks, bürokraatlikuks ning kulukaks on muutumas ka värbamine.

CUTformil on Merimaa sõnul olnud raske aeg. „Suvel oli meil uute töötajate leidmisega väga keeruline. Ja see ei puuduta vaid insenere, vaid ka lukkseppasid, keevitajaid ja tõstukijuhte. Ükski tootmis- ning laotöötaja naljalt alla 1500 euro kätte polnud nõus tööle tulema. Legaalselt tegutsedes ei ole sellist palka pakkudes ettevõte pikas perspektiivis jätkusuutlik,“ ütles ta.

Loe pikemalt Äripäevast

Osale arutelus

  • Pille Ivask, Äripäev

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara