Toidutootjate TOP: suurima lennu tegi Oleg Grossi tootmisettevõte

OG Elektra Tootmise edu taga on Oleg Grossi sõnul Grossi poeketi turuosa suurenemine Eesti jaekaubandusturul.
OG Elektra Tootmise edu taga on Oleg Grossi sõnul Grossi poeketi turuosa...

Toidutootjate TOPi esimesele kohale kerkis aastaga koha võrra tõusnud Selver ASile kuuluv Kulinaaria OÜ. Samamoodi ühe koha võrra kõrgemale jõudis teise koha omanik Kalev AS, kuid esikolmiku suurima lennu tegi OG Elektra Tootmine AS – 63. positsioonilt kolmandale.

21,2 miljoni euro suuruse käibe juures teenis Kulinaaria OÜ mullu 3,56 miljonit ärikasumit. Ettevõtte keskmine töötajate arv oli 2017. aastal 295, mis on sisuliselt sama eelnenud aastaga. Kulinaaria OÜ juhataja Andres Heinveri sõnul aitas eelmise aasta tulemusele kõvasti kaasa uute toodete arendus ja lihtsate traditsiooniliste toitude müük. Jätkuvalt investeeriti tehnoloogiasse ja protsesside paremasse juhtimisse, ühtkokku investeeris ettevõte 2017. aastal tootmise laiendamisse 1,42 miljonit eurot.

“Sellel aastal oleme väga palju uue tehnoloogia kaardistamisega tegelenud ja teinud uued järgmise kolme aasta plaanid. Vaatame, mis on laienemise võimalused ja tegeleme uute klientidega. Proovime olla paindlikud, et seista vastu juba väga keeruliseks muutunud tööjõuturule,” räägib Heinver. Ettevõte pöörab suurt tähelepanu tootmis- ja laoprotsesside efektiivistamisele, tootearendusele, peokorralduse tegevussuuna laiendamisele ning e-kaubanduse arendamisele.

Tuleviku osas on Kulinaaria OÜ lõpetamas juurdeehituse projekteerimist ja näeb ette märkimisväärset laienemist. Investeeringud juurdeehitusse ja uude tehnoloogiasse on sellesse ja järgmisesse aastasse planeeritud. Kulinaaria OÜ põhitegevus on valmistoitude valmistamine, müük ja catering-täisteenuse pakkumine. Alates 2016. aastast omab ettevõte toiduohutusstandardi ISO22000:2005 nõuetele vastavaks sertifikaati.

Kalevi läbi aegade edukaim aasta

Eesti maiustusteturu liidrile, ðokolaadi- ja suhkrukondiitritoodete tootmise ja turustamisega tegelevale Kalev ASile oli 2017. aasta läbi aegade edukaim ja seda kõigi majandustulemuste lõikes. “Kasvasid nii müügi- kui ka tootmismahud, jätkasime aktiivset tegevust tootearenduse ja innovatsiooni vallas. Kolme hooajatoodete kollektsiooni – sõbrapäevaks, kevadeks ja jõulupühadeks – kõrval jõudis turule mitmeid muid uusi tooteid. Teiste seas Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud tootesari, lisaks laienes kolme uue tootega edukalt ka Maiuspala sari,” loetleb Kalevi ja Põltsamaa tehast omava Orkla Eesti juhatuse esimees Kaido Kaare.

Numbriliselt välja tuues ulatus ASi Kalev müügitulu 2017. majandusaastal 51,63 miljoni euroni ning ettevõtte puhaskasum oli sel perioodil oli 6,62 miljonit. 2016. aastal olid need arvud vastavalt 46,73 miljonit ja 5,48 miljonit. Mahuline kogumüük ulatus mullu 11 582 tonnini, millest realiseeriti 90% koduturul ja 10% erinevatel eksportturgudel. Ekspordimahust 35% moodustas realisatsioon Lätti, 19% Venemaale, 14% Rootsi, 12% Norrasse, 10% Soome, 9% Taani ja 1% muudesse riikidesse.

Kalevi tootmise poole pealt oli aasta tippsündmuseks uue draþeekommide pakkeliini käivitumine veebruaris, millesse investeeriti ligi üks miljon eurot. Tänu uutele seadmetele avanes ettevõttel võimalus toota ja pakendada draþeekomme erinevatele välisturgudele. Mullu sai täiendust ka Kalevi ðokolaadipoodide kett, kui uuenenud Balti jaama turul avas uksed uus, järjekorras seitsmes Kalevi pood.

“Meie õnn ja samas ka suur vastutus on see, et tarbijad armastavad jätkuvalt Kalevi kaubamärki ja meie tooteid. Peame oma igapäevategevustega õigustama ka edaspidi tarbijate poolehoidu ja püüdma igati vastata nende ootustele,” nendib Kaare. Perioodil veebruar-märts 2017 kuni oktoober-november 2017 ulatus Kalev ASi mahuline turuosa AC Nielseni andmetel 48,2%-ni ja käibeline turuosa 43,2 %-ni. Võrreldaval perioodil aasta varem oli ASi Kalev mahuline turuosa vastavalt 48% ja käibeline turuosa 42,2%. Uuringufirma Kantar Emor poolt läbi viidud Eesti meeldivaimate kaubamärkide uuringu tulemuste põhjal kuulub samuti Kalevi kaubamärk juba aastaid Eesti meeldivaimate kaubamärkide edetabeli tippu.

Kalevist ja Põltsamaa Felixist sai Orkla Eest­i ­

2018. aasta algus tõi kaasa olulise muudatuse: alates 2. aprillist moodustavad endine AS Kalev ja AS Põltsamaa Felix ühise juriidilise ettevõtte Orkla Eesti ASi. Sellega jõudis lõpule kahe Eesti toidutööstusettevõtte ühendamine, mis algas viis aastat tagasi ettevõtete juhtimise ja peamiste tugiteenuste liitmisega. “Kahe ettevõtte juriidiline ühinemine on loogiline jätk tegevuste ühendamisele, tekkinud sünergia võimaldab mõlemal tootmisüksusel keskenduda tõhusamalt oma põhitegevusele ja samuti on efektiivsem kogu ülejäänud organisatsiooni toimimine,” ütleb Kaare.

Tema sõnul ei mõjutanud ega mõjuta ka edaspidi ühinemine Kalevi ja Felixi tootmistegevust ega tugevaid kaubamärke, mõlemad tehased nii Jüris kui Põltsamaal jätkavad tootmist seniste kaubamärkide ja toodetega. Orkla Eesti emaettevõte Orkla on juhtiv toiduainete ja esmatarbekaupade kontsern Põhjamaades ja Balti riikides, valitud turgudel Kesk-Euroopas, Venemaal ja Indias.

Kaare sõnul jätkatakse Kalevi tehases ka sel aastal investeerimist. Suurim investeering tootmisesse on täisautomaatne ðokolaaditahvlite ja assortiikommide pakendamis- ja ladustamiskeskus maksumusega 1,2 miljonit eurot. Uus keskus hakkab teenindama nelja tootmisliini ja võimaldab nii efektiivsemat töökorraldust kui ka optimaalsemat materjalikasutust aluste kiletamisel.

“Ootame Kalevi tehases tootmismahtude kasvu, mis omakorda suurendab tööjõuvajadust. Järjest rohkem pöörame tähelepanu personali kvalifikatsiooni tõstmisele, juhtimispädevuse kasvatamisele ja töötajate igakülgsele koolitamisele. Endiselt on tugevalt fookuses ka töökeskkonna ja -ohutusega seotud teemad.”
Ta lisab naljaga pooleks, et aasta 2018 on aga jäätise- ja jookide tootjate aasta, kuna pikalt kuum olnud suvi soosis igati just nende äritegevust.

OG Elektrale kaupluste turuosa kasvas

OG Elektra Tootmine ASi 2017. aasta müügitulu oli 9,47 miljonit eurot ehk müük suurenes 14,22% võrreldes eelnenud aastaga. Ettevõtte kasum oli mullu 2,52 miljonit.

Ettevõtte omaniku Oleg Gross ja juhiabi Kertu Olu sõnul oli heade tulemuste taga Grossi Toidukaubad kauplusteketi turuosa suurenemine ning eestimaise sealiha kasutamise osakaalu suurenemine, mis tuli oma kontserni ettevõttest.

Lisaks tööruumide renoveerimine, tehnoloogiliste protsesside parendamine, uute seadmete ost ja töötajaskonna kvalifikatsiooni tõstmine.

“Enim aga mõjutas tulemusi OG Elektra turuosa suurenemine Eesti jaekaubandusturul, kuna OG Elektra Tootmine 95% ulatuses toodab jaekaubandusketile Grossi Toidukaubad,” ütleb Gross. Oma osa mõjul 2017. aasta majandustegevusele ja -tulemustele olid loomulikult ka tooraine ostukulude kallinemisel ning tihedal konkurentsil jaekaubanduses.

Alates 2016. aastast on ettevõttes suurendatud tähelepanu all ka energiakokkuhoiu ja elektrisüsteemide kaasaajastamise teema, kuna tootmisüksused tarbisid elektrienergiat võrguettevõtjale kuuluvast amortiseerunud alajaamast. 2017. aastal alustati alajaamade ümberehitust ja selle lõpptulemusel saab ettevõte liituda madalpinge asemel keskpingel elektrienergia tarbimisega, mis annab olulise rahalise võidu ja langetab toodete omahinda.

Tänavuselt aastalt ootab ettevõte taas käibe kasvu, hindade tõusu nii sisend- kui valmistoodangul, tööprotsesside jätkuvat mehhaniseerimist ja automatiseerimist ning uute digilahenduste kasutuselevõttu erinevates tootmisprotsessides. Jätkuvalt ostetakse uusi seadmeid tootlikkuse tõstmiseks, sealhulgas on kavas soetada väikesaiade valmistamise liin ning salatite pakkeliin. Omaniku sõnul mõjutab tulemusi aga keeruline tööjõuga varustatus, mis raskendab käibe suurendamise plaanide täitumist.

OG Elektra Tootmine põhitegevusala on liha ja lihatoodete tootmine, töötlemine, säilitamine ning hulgimüük. Äriühing tegeleb ka kulinaarsete toodete ja lihtpagari- ja kondiitritoodete tootmise ja müügiga.

Poliitika ja maksud tekitavad toidutöösturites ebakindlust

2017. aastal algas pidev hindade tõus, mis jätkub ka tänavu ning mille lõppu pole näha.

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepa hinnangul on selle üheks suuremaks põhjustajaks siseriiklik poliitika koos kehtestatud maksupaketiga, mis avaldab tugevat mõju ka toidutööstusele ja toiduainete lõpphindadele.

“Eesti toitu on aasta-aastalt aina rohkem hindama hakatud, mille üle on ääretult hea meel ning mida pean tunnustuseks kogu Eesti toidutööstusele. Toiduliidu poolt tellitud ja Kantar Emori poolt eelmise aasta lõpus korraldatud uuringust selgus, et tervelt 90% Eesti tarbijatest eelistab oma hoiakutes kodumaist toidukaupa. See näitab, et Eesti toit on usaldusväärne ja kvaliteetne,” kiidab Potisepp, lisades aga ka kohe, et vaatamata rekordilisele protsendile on tulemus siiski hoiakuline, sest paljud tarbijad langetavad lõpliku ostuotsuse endiselt siiski veel hinna põhjal.

Hindadest tuleb aga rääkida, sest 2018. aastat on seni iseloomustanud pidev hindade tõus, mis algas juba 2017. aastal ning kahjuks pole ette näha selle pidurdumist. Seejuures on suurimateks toiduainete hindade mõjutajateks sektoris valitsev palgasurve – mille tingib tööjõupuudus – ning Eesti siseriiklik poliitika koos kehtestatud maksupaketiga, sealhulgas nii otsesed kui ka kaudsed maksud.

Potisepp rõhutab, et muu hulgas toimub läbi kehtestatud või kehtima hakkava kütuseaktsiisi, elektriaktsiisi, gaasiaktsiisi, logistikat mõjutava raskeveokimaksu, teekasutusmaksu jms topeltmaksustamine, mis avaldab tugevat mõju ka toidutööstusele ja toiduainete lõpphindadele.

Kuna kaudseid makse ühes toote hinnas on palju, kiidab toiduliidu juht siinkohal valitsust, et 2017. aastal planeeritud ja jõuliselt peale surutud suhkrumaks ning pakendiaktsiis jäeti siiski ära.

“See oli hea otsus nii tarbijate jaoks, sest ära jäi lisa hinnatõus, ning tootjate jaoks, sest nende konkurentsivõime ei langenud võrreldes teiste riikidega, kus sarnast maksu ei ole kehtestatud.”

Ühtlasi jätkub toidutööstuses tööjõupuudus: vabade töökohtade hulk tööstusettevõtetes oli juba eelmisel aastal üks läbi aegade kõrgeim ning käesolev aasta lööb ilmselt Potisepa sõnul taas rekordeid.

“Väärtuslikke töökäsi on vähe ning tööjõuvoolavus on pigem suur. See on pannud tootjad panustama senisest rohkem olemasolevate töötajate hoidmisele – tõstetakse nii palkasid kui motiveeritakse muul viisil, et töötajates säiliks töörõõm!”

Toidutööstuse jätkusuutlikkus põhineb ekspordil

Rääkides positiivsemast küljest, on Eesti toiduainetööstuse eksport aasta-aastalt pea kõigis sektorites aina kasvanud ning praeguseks on taastunud Venemaa embargo-eelsed ekspordimahud.
Riikide nimekiri, kuhu kohalikud tootjad oma tooteid saadavad, aina muljet avaldavam ning eesmärgiks on aina uuematele turgudele sisenemine.

“Mind rõõmustab see ekspordi tõus väga, sest väikse Eesti toidutööstuse jätkusuutlikkus põhineb justnimelt ekspordil,” ütleb Potisepp. Tema sõnul peitub toidutööstuse arengu võti paljuski innovatsioonis, mis on olnud üheks 2018. aasta märksõnaks.

“Mõte on luua tarbijate ootustele vastavaid uusi tooteid ja lahendusi. Innovatsioon ja uuendused tagavad aga omakorda parema positsiooni eksporditegevustes. Seetõttu töötavad tootjad oma teadus- ja arendustegevuses järjekindlalt selle nimel, et luua tooteid, mis eristuksid näiteks uudse maitse või maitsekombinatsiooni, pakendi funktsionaalsuse, tarbimismugavuse ja -lihtsusega ning mida märgataks ka välisturgudel.”

Eesti inimene muutub aina terviseteadlikumaks

Tarbijate toitumisalase teadlikkuse märkimisväärne kasv ja aina suurenev soov toituda tervislikumalt sunnib tootjaid olema aasta-aastalt aina nutikamad.

Toiduliidu juhi sõnul on möödas ajad, mil kardeti rasvaseid tooteid, kuid samas on hakatud aina enam tähelepanu pöörama toodetes olevate suhkrute ja soola sisaldusele, mis on pannud ka tööstused tegutsema nende koguste vähendamise nimel.

Lisaks on kasvanud tarbijate huvi taimse päritoluga toidu vastu ning otsitakse innovaatilisi valikuid, mis võimaldaksid saada osa taimede kasulikkusest.

“Kiire elutempo on tinginud varasemast suurema nõudluse mugavamalt ja kiiremalt tarbitavate toiduainete vastu, mida saab valmistada kiirelt või tarvitada ühe portsjoni kaupa kasvõi liikvel olles. Ühtlasi on populaarseks muutunud erinevad proteiini ja väetoiduelemente pakkuvad tooted. Ka on tarbijad üleüldiselt julgemad proovima uusi tooteid ja eri maitseid, mis näitab, et otsitakse vaheldust igapäevastele rutiinsetele roogadele,” kõneleb Potisepp.

“Meie kodumaised toidutootjad pingutavad kõvasti selle nimel, et tarbijate toidulauale jõudev toit vastaks nende ootustele ja tänapäeva maitse-eelistustele.”

Orkla Eesti juhatuse esimees Kaido Kaare nendib samuti, et Eesti elanike toitumisharjumused on muutunud terviseteadlikumaks ja oma mõju on siin kindlasti maailma üldistel toitumistrendidel.

“Järjest enam läheb inimestele korda tervislik toit ja eluviisid, toidu kohalik päritolu, mugavalt tarbitav ja jätkusuutlikult toodetud toit. Menüüs kasvab taimse toidu osakaal, vähem soola ja suhkrut toiduainetes on tarbijatele järjest olulisem. Turu areng ja trendidega kaasaskäimine paneb tootjaid pingutama nii toodete arendamisel kui ka pakendilahenduste väljatöötamisel.”

Rääkides üldiselt olukorrast Eesti turul ütleb Kulinaaria OÜ juht Andres Heinver, et näeb jätkuvalt valmistoidu osakaalu kasvu, mille märksõnadeks on säilitusainevaba, vähese suhkru ja soola sisaldusega tervislik toit.
“Kliendid eelistavad lähiümbruse toorainest tehtud traditsioonilisemaid toite,” sõnab ta.

“Peame sektori olukorda stabiilselt nõrgaks, kuna importtoiduainete ja toodete surve on tugev ning seda eelkõige hinnale. Sisendkulud tõusevad Eestis ennaktempos, mis paratamatult sunnib Eesti toiduainete tööstustel tõstma nende toodangu hinda. Meile tundub, et vähem pööratakse tähelepanu eestimaise toorme tähtsusele,” avaldab aga oma arvamust OG Elektra Tootmine ASi omanik Oleg Gross.

Riigijuhtidelt oodatakse ka tööstusega arvestamist­

Viimastel aastatel on aina rohkem tööstuseid pööranud oma tähelepanu keskkonna reostamise vähendamise ning aina vastutustundlikuma tootmise poole.

Just keskkonna säästmise eesmärgil on vähendatud näiteks plasti kogust pakenditele, võttes kasutusele õhema plastikuga joogipudelid, õhemad kiled ja õhemad plastpakendid või vahetades plastpakendi täielikult näiteks taaskasutatava kartongist materjali vastu.

Pakendite materjali küsimus on väljakutseks aga pea kõigile toidu- ja joogitootjatele, sest plastiteema on jõuliselt kerkinud teemaks kogu Euroopa Liidus ning liigutakse ühekordselt kasutatava plasti üleüldise välti­mise suunas. See tõstatab aga küsimuse, kuidas edaspidi toitu ja jooke üldse müüa?

Valitsuse viimase aasta-pooleteise maksumuudatused on tekitanud aga toidu- ja joogitööstuse ettevõtjates omajagu ärevust ja toonud kaasa varasemast suurema ebakindlustunde. Ebasoodsaks muutunud ettevõtluskliima tõttu ei ole tootjad varasemate aastatega võrreldes käesoleval aastal suuri investeeringuid plaaninud ning pigem ollakse ettevaatlikud.

“Paralleelselt toidutööstuste-poolse vastutustundlikkuse kasvuga võiks aga kasvada ka Eesti riigijuhtide vastutustunne meie tööstuste ja ettevõtjate ees, et võimaldataks taas konkurentsivõimelisem ja soodsam majanduskeskkond. Viimaste aastatega on olukord selles vallas üsna nutuseks muutunud,” tunnistab Potisepp.
“Ja kuigi tahaksin väga loota, et peatsete valimiste tuules pööravad riigijuhid näo taas kohaliku tööstuse ja toidutootjate poole, olen juba eos uute valimislubaduste ees ka omajagu kartlik. On oluline, et viimase aja maksupoliitika ei muutuks normiks,” ütleb Potisepp.

Osale arutelus

  • Gerli Ramler, kaasautor

    Gerli Ramler, kaasautor

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

METEC otsib musta metalli keevituse osakonna TOOTMISJUHTI

Tripod Grupp OÜ

30. september 2018

Teabevara