22. august 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

2016. aasta seitsmendalt kohalt mullu esimeseks tõusnud Saku Läte OÜ tegevdirektor Aleksei Filippov tõdeb, et müügitulemusi mõjutas hulk tegureid.

“Saku Läte on loonud hoolivuse kontseptsiooni, mida rakendame ka firmasiseselt. Oleme aastate jooksul arendanud välja väga tugeva müügimeeskonna motivatsioonisüsteemi. Eelmisel aastal muutsime klienditeeninduskontseptsiooni oluliselt kliendisõbralikumaks ja veelgi personaalsemaks ning tõstsime transpordisüsteemi efektiivsust,” loetleb ta.

1. Saku Läte 

2. Nopri Mahlad OÜ 

3. Saku Õlletehase AS 

4. Tanker Brewery OÜ

5. A. Le. Coq

6. Siidrikoda OÜ 

7. Saaremaa Vesi OÜ 

8. Jaanihanso OÜ 

9. Humalasulased OÜ 

10. Põhjala Brewing OÜ 

11. Koch OÜ 

12. Värska Vesi AS 

13. Põhjaka Viinaköök OÜ 

14. Tori Jõesuu Siidri- ja Veinitalu OÜ

15. Liviko AS

 

Täispika joogitootjate TOPiga saate tutvuda Äripäevas. 

Oluline tähtsus oli müügistrateegiate rakendamistel, mis kaasasid väga suure hulga kliente ja olid edukad. Lisaks senisele põhitegevusele ehk kvaliteetse joogivee tootmisele, tarnimisele ja veeautomaatide rentimisele toodi turule Saku Läte kohvibränd “Nauding” ehk ettevõte müüb nüüd ka kohviube ja kõike sellega kaasnevat ning pakub erinevaid kohvilahenduste kontseptsioone. Nii saab Sakus, Tartus, Pärnus ja Jõhvis müügiesindusi omav ettevõte pakkuda klientidele joogivee ja kohvi täisteenust.

Saku Läte ootab tänavu 10% käibetõusu

Saku Läte OÜ juhtkond vaatab optimistlikult ka tulevikku: sel aastal oodatakse müügitulu kasvu vähemalt 10% ja seda kõikides kaubakategooriates. Freimuth sõnab, et kuna sel aastal viidi lõpuni ettevõtte kõikide üksuste restruktureerimised, võimaldab see töötada oluliselt efektiivsemalt. Lisaks mõjutasid ettevõtte tegevust positiivselt ka sel suvel erakordselt kuumad ilmad, mis tõstsid vee tarbimist.

Lisaks üksuste restruktureerimisele teeb ligi 100 töötajaga Saku Läte OÜ igal aastal väga palju investeeringuid. “Panustame oluliselt IT-lahenduste arendustele, autopargi uuendamisele, tootmisprotsesside moderniseerimisele ja tootearendusele – näiteks uue põlvkonna CoolTouchi veeautomaadid on meie enda grupiettevõtte loodud ja arendatud ning patenteeritud Euroopas,” kõneleb Filippov.

“Investeerime igal aastal ühe miljoni euro ulatuses veeautomaatide ja kohvimasinate uuendamisele. Samuti tegeleme sortimendi täiendusega lähtudes klientide soovidest ja vajadustest.”

Noprit aitas turule sisenemise aeg

Esmakordselt on Joogitootjate TOPis Nopri­ Mahlad OÜ, jõudes koheselt teisele kohale. 2015. aastal Võrumaal asutatud ettevõtte põhitegevusalaks on maheda kasemahla kokkuost erametsaomanikelt ja metsakinnistuid omavatelt ettevõtjatelt. Kogu toodang kannab mahemärki. Põhilised müügiartiklid on kasemahl sügavkülmutatult ja vedelalt, gaseeritud kasemahl maitsesta­tult­ ja gaseeritud kasemahl hapendatult.

Ettevõtte müügitulu põhitegevuses oli aruandeperioodil 157 062 eurot, millest ekspordimüük moodustas 96 116 eurot ehk 61,19%. Aruandeperioodil teeniti kasumit 63 450 eurot. Kuna 2017. majandusaastal töötajaid ei olnud, siis puudusid kulutused tööjõule. Juhatuse liikmetele tasusid ei makstud.

Nopri Mahlad OÜ tegevjuhi Karl Niilo sõnul on nende edu saladuseks õige turule sisenemise ajastus. Oluline on praegune kasemahla populaarsuse kasv maailmas, tänu millele on ettevõtte toodangust huvitatud Saksamaa suurjoogitööstused. Vähetähtis pole tema hinnangul loomulikult ka ökotoodete ja terviseteadlike tarbijate kasv Euroopas.

Rääkides 2018. aastast kinnitab Niilo, et võrreldes mullusega koguti mahla peaaegu kaks korda rohkem. “Alustame koostööd Eesti suure sügavkülmatoodete pakkujaga ning juhul, kui suudame kogu kauba realiseerida, näeme ka sel aastal tugevat käibekasvu,” räägib ta.

“Tulemusi mõjutab eelkõige meie müügivõimekus. Meil on mitmeaastane tootmiskogemus – saame sellega hästi hakkama, kuna meeskonna kõige suuremaks tugevuseks on toiduainetööstuse taust. Selleks, et eksporditurgudele suurte ettevõtetega konkureerida, peab ka müügimeeskond olema tugev. Meie ökotoodangu hind ei ole Valgevene masstootjaga võrreldav. Tegeleme aktiivselt müügi- ja turundustegevuse parendamisega, seda peamiselt ekspordisuunal.”

Loomisel on maheriigi kuvand

Niilo sõnul teavad eestlased ise hästi, et elame väga puhtas keskonnas ja toodame kvaliteetset mahetoodangut, ent kahjuks välismaailm seda veel ei tea. Sellepärast tehakse aktiivset koostööd Organic Estonia MTÜ-ga, et luua Eestist positiivne kuvand kui maailmas ainulaadsest maheriigist.

Nopri Mahlad OÜ põhitegevus kestab kuus nädalat, kevadel märtsist aprillini, kasemahla kogumise hooajal. “Sel perioodil varume kogu aastaks vajaliku koguse. Meiega teeb koostööd ligi 10 korjeettevõtet ehk anname tegevust kevadel ligi 40 inimesele, kes Võrumaa kaasikutest kasemahla varuvad. Ülejäänud aasta tegeleme toodangu hoiustamise, tootearenduse, müügi ja turundusega,” kõneleb tegevjuht.

Nopri Mahlad OÜ on planeerinud järgnevatel aastatel kogu toodangu realiseerida Euroopa Liidu maadesse ehk kergitada eksportmüüki 90%-ni toodangust. Kokkulepped on sõlmitud Saksamaa, Austria ja Hispaania ettevõtetega. Eksporditakse peamiselt sügavkülmutatud kasemahla, et minimeerida riske toiduaine halvaks minemise osas. Olenevalt selle aasta toodangu realiseerimisest mõtleb ettevõte ka uue tootmis-/laohoone ehitamisele.

Saku hoidis kokku

Mõne aasta pärast 200. juubelini jõudev Eesti õlleturu liider Saku Õlletehase AS kerkis TOPis aastaga 9.–10. kohalt kolmandaks. Saku Õlletehase müügitulu kasvas 2017. aastal 61,72 miljoni euroni (2016. aastal 61 miljonit eurot), mis tähendas 1,2% kasvu võrreldes 2016. aastaga. Kasumit teenis ettevõte mullu veidi üle viie miljoni euro. 

Saku Õlletehase juhatuse liikme Jaan Härmsi sõnul oli eelmise aasta peamiseks märksõnaks kokkuhoid.

“Arvestades aktsiisipoliitikast tingitud rasket olukorda tootjate jaoks, vaatasime sisse igasse oma sisemisse varusse ning püüdsime efektiivsust tõsta, kus vähegi võimalik. Oleme suutnud säästa kolme aastaga ligi 20% energiat, 12% vett ning kasvatada tootlikkust.”

2017. aastasse jäi ka õlletehase laosüsteemi uuendamise viimane faas, millega langes ära vajadus kasutada välist laopinda ning sealt tuli oluline sääst. Tänaseks on aga sisemised kokkuhoiuressursid ammendunud ning tänavu enam selliseid kokkuhoiuprogramme juhatuse liikme sõnul ilma suuremate tagasilöökideta millegi arvelt teha ei ole. “Eelmise aasta majandustulemustes kajastus ka see, et aktsiisitõusust põhjustatud keeruline aeg ei saabunud ju kohe aasta alguses, vaid peamiselt sügisest. Kaupmehed tegid suuri varumisi enne suvist aktsiisitõusu ja raske aeg tuli viitega – sügisest. Negatiivsed mõjud majandustulemustele olid selgelt olemas 2017 sügis- ja talvekuudel ning mõistagi jätkuvad tugevalt tänavusel aastal.”

Aktsiisipoliitika kergitab kulusid transpordile­

Saku Õlletehase varasemate aastate logistikaskeem on seoses ebamõistliku aktsiisipoliitikaga ja üha kasvava piirikaubandusega täielikult muutunud. “Praeguse seisuga peame enam kui kolmandiku oma Tallinna lähistel Sakus toodetud jookidest esmalt Läti piiri äärde saatma, et Eesti inimesed saaks need sealt osta ja võimalik, et siiasamasse Tallinna lähistele tagasi tuua. Läti piiril kauplemine ei too meile paremaid tulemusi, aga see ei kahjusta meid tootjana oluliselt. Küll aga kahjustab see Eesti riiki, jättes riigikassa ilma maksutulust,” tõdeb Härms. “Väga suur tagasilöök on meile soomlastest ostjate kaotus, kelle asemele jääbki tühimik ning nii tootjad kui turismi- ja kaubandusettevõtjad, lõpuks ka riik, kannavad seeläbi kahju.”

2017. aastal oli Saku Õlletehase keskmine töötajate arv on 290, mis on ligi 40 inimese võrra vähem kui oli 2016. aastal. Härms nendib, et ettevõte on püüdnud hoida oma inimesi ning kus vähegi võimalik, korrigeerinud töötajate arvu uutest värbamistest loobumise ja tööülesannete ümberjagamisega, samuti hooajatööliste arvelt.

Carlsberg suuri investeeringuid Eestisse ei plaani

Suuri uusi investeeringuid emaettevõte Carlsberg praegu Eestisse ei plaani, kuivõrd siinne ettevõtluskliima on poliitiliste mõjude tõttu muutunud ebakindlaks ja ebasoodsaks. Siiski on viimastel aastatel panustatud väga palju tööohutusse ning saavutatud siin ka kõrge tunnustuse nii Carlsbergi grupis kui Eestis – investeeringud ettevõtte jätkusuutlikkusesse ja olulised muudatused töö- ja looduskeskkonna huvides tõid Sakule 2017. aastal Eesti vastutustundliku ettevõtluse hõbetaseme kvaliteedimärgise.

Mullu täiendas ja uuendas Saku Õlletehas oma tootevalikut nii õllede, siidrite kui ka alkoholivabade jookide osas. Ligi kolmandik kohalikust müügist siirdus juba 2017. aastal Läti piirile ning praegu ongi ettevõtte väljundiks eksport. Õlletehas ekspordib oma toodangut enam kui 25 riiki, põhiosa sellest läheb Soome, Poola, Saksamaale ja teistesse Balti riikidesse.

“Meie toodetest rääkides oleme oluliselt laiendanud alkoholivabade jookide osa – nii näiteks on sel aastal meie valikus juba viis alkoholivaba õlut ja õllejooki, nende seas ka ökoloogiline Carlsbergi õlu. Alkoholivabade alternatiivide pakkumine tarbijatele on ulatuslik suund, mida tahame edendada ning seda nii kauplustes kui ka restoranides-baarides,” lisab Härms.

Põhiteemad joogitootmises: alkoholiaktsiis, tööjõupuudus ja eksport

Alkoholitootjaid mõjutas mullu mõistagi põhiliselt kiiresti kasvav piirikaubandus ja järsk maksude tõus. Lihtne pole aga aeg ka muude jookide tootjatele, sest tööjõukulud kasvavad, tööjõupuudus suureneb, aga Eesti turg ei ole kummist. Seega võib öelda, et kõik tootjad astuvad lootusrikkalt ekspordi suunas.

Saku Läte OÜ turundusjuht Airi Freimuth arvab, et üldiselt ei ole praegu tootjate jaoks just kõige lihtsam aeg.

“Kõiki tootjaid survestab jätkuv kütuse hinnatõus, tööjõukulu kasv ning tööjõupuudus. Eelmainitud faktorid mõjutavad otseselt toote lõpphinda ning siit algab konkureerimine importtoodetega kui ka siseturu toodetega.”

Kasemahla müügiga tegeleva Nopri Mahlad OÜ tegevjuht Karl Niilo lisab, et mõne aasta vältel on Eesti turule lisandunud palju väiketootjaid ning poeletti hinnates jääb silma väga palju uusi põnevaid tervisetooteid. “See on väga positiivne. Ent samas on kõigil eritoodete tootjatel üks mure – liiga väike turg. Eestisse müües on kasemahlatoodetega keeruline kasumisse jõuda ning meie selge suund on eksport!”

Vaenulik alkoholipoliitika ning lokkav piirikaubandus

Rääkides õllemüügist, vähenes Eesti-sisene müük 2017. aastal drastiliselt, põhjapoolsete soomlaste ostud vähenesid samuti. Tootjad on pidanud kohanema olukorraga, kus 30–40% kogu Eestisse müügist toimub teises riigis.

“Need on olnud väga järsud muutused ning sinna on läinud põhitähelepanu,” möönab Eesti Õlleliidu tegevjuht Peeter Võrk, lisades, et ta prognoosis juba mullu, et ka alkoholi tarbimine hakkab piirikaubanduse mõjul üle hulga aja uuesti kasvama. “Nii ka juhtus. Samal ajal on kasvus ka alkoholivaba õlle tarbimine.” Väikeseid õlletootjaid on Eestis juba palju ja Võrgu sõnul võib arvata, et teatud turu korrastumine algab ka nende seas.

“Läti piirikaubanduse mõjul on õlle hind tegelikult Eesti tarbijale alanenud, sest Lätis ostetud õlu on odavam kui Eesti õlu oli enne piirikaubanduse teket. Seetõttu on väiketootjate õllede hinnavahe suurtootjate õllega veelgi kasvanud ning nende kallidus tuleb enam esile. Ilmselt suuremad ja tugevamad väiketootjad jätkavad kasvu, pisikesed nii-öelda elustiilitootjad saavad samuti hakkama, aga keskmiste seas võib tulla nii mõnelgi raskeid aegu ja sulgemisi. See aeg, kus kõik kasvasid, on ilmselt läbi saanud.”

Lootus pole veel kadunud

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp toob samuti joogitootjate eelmisele aastale vaadates välja alkoholiaktsiisi, seoses millega on viimase aastaga alkohoolsed joogid kallinenud tervelt 15,7 protsenti. See omakorda on hoogustanud olulisel määral ka piirikaubandust ning kasv on jätkuv.

“Alkoholitootjate selle aasta esimese poolaasta müüginumbrid näitavad, et õlut müüdi Läti piiril ligi 80% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil ning muud lahjat alkoholi tervelt 3,4 korda rohkem. Vastupidiselt loodetule pole see aga vähendanud Eesti elanike alkoholitarbimist, sest juunis avaldatud konjunktuuriinstituudi andmete järgi on elanike tarbimine mõnevõrra ehk 0,7% võrra isegi kasvanud,” räägib Potisepp, lisades, et tormilisest aktsiisipoliitikast tingitud raske olukord on pannud kohalikud alkoholitootjad viimase aasta jooksul järgima kokkuhoiuprogramme, et tõsta efektiivsust seal, kus vähegi võimalik.

Peeter Võrk nendib, et niikaua, kui valitsus aktsiisidega mingeid parandusi ette ei võta, jätkub suur piirikaubandus. “Muude piirangute (näiteks reklaamipiirangud) mõju ei ole veel selge. Ennustaksin, et lähitulevikus näeme negatiivset mõju ka osadele pubidele ja baaridele. Inimesed, sealhulgas turistid, joovad rohkem kodus ja hotellides Lätist toodud jooke ning lõbustusasutustesse minnakse suhtlema vähem. Baaris müüdav õllekann on meie sissetulekute kohta väga kallis ning sellel peaks olema ka majanduslik mõju baaripidajatele.”

Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms nendib, et joogitootjate meele on pisut rõõmsamaks teinud pikk ja kuum suvi, kuid mõistagi pole see püsiv lahendus sektori toetamiseks. “Õlle ja lahja alkoholi tootjate olukord on ebamõistliku aktsiisipoliitikaga muudetud kahjuks väga keeruliseks. Me pole veel kaotanud lootust, et poliitikud jätavad kõrvale poliitjonni ning astuvad samme aktsiisipoliitika mõistlikuks tasakaalustamiseks – see ei tähenda muud, kui aktsiiside tagasi viimist Lätiga sarnasele tasemele!”

Autor: Gerli Ramler, kaasautor