Tekstiilitööstus vajab muutusi

Tekkide ja patjade tootmine on osa tekstiilitööstusest, mis moodustab 38% kogu rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuse valdkonnast. Fotol ASi Wendre tootmine.
Tekkide ja patjade tootmine on osa tekstiilitööstusest, mis moodustab 38% kogu...

Kümne aasta jooksul väheneb rõiva- ja tekstiili-tööstuses ametikohtade arv pea kümnendiku võrra. Tööjõupuuduse leevendamiseks tuleb ettevõtjatel tegeleda tootearenduse ja tootmise automatiseerimisega.

Rõiva-, tekstiili- ja nahatööstus vajab järgmisel kümnendil teistsugust lähenemist. Palgatase Eestis kasvab kiiresti. Ettevõtted, mis keskenduvad lihtsamale allhankele, on kehvemas olukorras.

Mitmed valdkonna ettevõtted soovivad kas liikuda keerukama allhanke poole või panustada senisest enam oma kaubamärgi turundamisele. Mõlemad muutused on riskantsed ja edu pole kindlustatud, kuid annavad võimaluse luua senisest enam lisandväärtust. See omakorda parandab ettevõtete positsiooni tööandjana.

Tootmisvõimsust on vähendatud

OSKA rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuse tuleviku tööjõuvajadust ja oskusi analüüsinud uuringust selgus, et valdkonnas napib oskustöötajaid. Näiteks on mitmed ettevõtted pidanud vähendama tootmisvõimsust just õmblejate puuduse tõttu.

 

Samas on valdkonna palgatase ligi kolmandiku võrra madalam kui töötleva tööstuse keskmine, mis teeb uute töötajate värbamise keeruliseks. Eesti hõivatute arv püsib küll järgneval kümnendil stabiilsena, kuid majanduskasv suurendab konkurentsi töötajate pärast. Ettevõtjatel tekib tööjõupuuduse tõttu surve palku tõsta ning pakkuda üha paremaid töötingimusi.

Tööjõukvoot piirab

Leevendust oskustöötajate vajadusele ei paista ka töörändest. Euroopa Liidust rändavad Eestisse pigem kõrgharidusega spetsialistid, mitte oskustöötajad ning kolmandate riikide tööränne on piiratud kvoodi ja minimaalse töötasu nõudega, mis ületab valdkonna keskmist palgataset.

Tööjõuvajadust saab katta ka tootmise automatiseerimise või tööjõumahukate tegevuste viimisega riikidesse, kus on töötajaid piisavalt. See eeldab investeeringuid. Rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuse investeerimisvõimekus on olnud viimasel kümnendil tagasihoidlik. Kõikidest töötleva tööstuse investeeringutest moodustasid valdkonna investeeringud 2006. aastal 3,4%, kahanedes aastaks 2015 veelgi – 2,8% peale.

Eriti halb on olukord rõivatööstuses, kus investeeringud on alles kriisiaegsel tasemel. Valdkonna ettevõtjad tõid probleemina välja ka rõiva- ja tekstiilitööstuse halba mainet finantsmaailmas, mis piirab ligipääsu kapitalile. Ei ole põhjust eeldada, et sektori investeerimis- ja konkurentsivõime võrreldes teiste töötleva tööstuse harudega lähiaastatel oluliselt paraneks.

Samamoodi jätkates suureneb oskustöötajate puudus. Keerukamate toodete tootmine, lihtsama tootmise Eestist välja viimine ja omatoodangu mahtude suurendamine vähendab vajadust oskustöötajate ja suurendab kõrgharidusega spetsialistide järele. Turundamise ja automatiseerimise arendamiseks on vaja teistsuguseid oskusi kui lihtsalt õmblemine.

Selleks, et arendada nutikat materjalitehnoloogiat, tootmiskorraldust, müügi- ja meeskonnatööd, on vaja rida uusi tehnilisi ja sotsiaalseid oskusi ning isikuomadusi. Näiteks võiks juba kõrgkoolide insenerierialade õppekavades tutvustada erinevate materjalide ja elektrooniliste komponentide integreerimist. Selleks, et disainer, konstruktor, tehnoloog ja insener head koostööd teeksid, peaks meeskonnatöö tahke omandama praktika käigus mitmete koolide ja ettevõtete ühistes õppeprojektides.

Õmblejate järele vajadus veel säilib

OSKA uuring toob välja, et järgmisel kümnendil on sektori ettevõtetel enam vaja disainereid, insenere, müügispetsialiste, konstruktoreid, tehnolooge, rätsepaid ja operaatoreid. Nende spetsialistide koolitamisele tuleks riigil ja ettevõtetel panustada, et teha arenguhüpe.

Õmblejate järele vajadus mõnda aega säilib, kuid hõivatute arv kahaneb inimeste vähese huvi tõttu selle ameti vastu ja palgakasvust tingitud konkurentsivõime kadumisega võrreldes teiste riikidega. Disaineri ja müügispetsialisti õpe on noorte hulgas populaarsed, kuid näiteks konstruktoriks ja tehnoloogiks ei soovita õppida. Juba praegu võetakse vastu vähem inimesi, kui oleks vaja, et tagada valdkonnale piisav lõpetajate arv.

Selleks, et noorte huvi rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuse vastu kasvaks, ei piisa ainult ekskursioonidest ettevõtetesse, kuigi alustuseks on ka need vajalikud. Avaliku sektori ning tööandjate koostöös on vaja noortele neile sobivate kanalite kaudu kohale viia sõnum, miks on selles valdkonnas töötamine põnev, arendav ja tasuv. 

Lisaks ootavad noored kaasaegset ja mugavat töökeskkonda ning võimalikult paindlikke töövorme. Ehkki tööstuses on taoliste tingimuste loomine keeruline, on siin noori paeluvad lahendused vajalikud, kui soovitakse olla atraktiivne tööandja.

Arvestades tööjõupuudust, peaks valdkonna eesmärk olema järgmisel kümnendil kohaneda tööturgu mõjutavate muutustega ning leida viisid, kuidas töötajate kättesaadavuse vähenemist kompenseerida. Muutuste saavutamiseks tuleb pingutada eelkõige rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuse ettevõtetel endil.

KOMMENTAAR

Ärimudeleid tuleb radikaalselt muuta

Ruta Rannala, Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu tegevjuht: 

OSKA uuring “Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuses” valmis ajal, mil Eesti majandus liigub juba pikemat aega kasvukursil. Sel positiivsel üldfoonil mõjuvad mitmedki uuringu järeldused meie sektori ettevõtte juhtidele ja omanikele ilmselt murettekitavalt.

Lisaks mainitud akuutsele tööjõupuudusele ning madalale investeerimisvõimekusele lisan omalt poolt ka tootlikkuse aeglase kasvu, võrreldes töötleva tööstuse keskmisega. Viimase põhjuseid tuleb lisaks madalale automatiseerimismäärale otsida ka tootmis- ja logistikakorralduse mahajäämuses või ebaefektiivsuses, eriti rõivatööstuses.

Omanikud ja investorid, kel on strateegiline huvi olla valdkonnas tegevad ka järgneval kümnendil, peavad olema valmis oma ärimudelite ja personali- ning eriti palgapoliitika radikaalseks muutmiseks. Vähe, kui üldse, kasutatakse motivatsioonipaketi osana võtmespetsialistide kaasamist osanike ringi – lisaks palgasurve vähendamisele lahendaks see mõnel juhul ka ettevõtte juhtimisega seotud probleeme.

OSKA kandvaks ideeks on tööjõuvajadusega haakuva koolituspakkumise tagamine. Ka meie sektorite uuringu raames kaasati nii haridusametnikke kui iga taseme koolide esindajaid ning koostöös sõnastati mitmed ettepanekud ja arendussuunad. Hämmastusega avastasin, et neist üks – universaalse, mitmele töötleva tööstuse sektorile vajaliku mehhatroonikaõppe võimaluse loomine Pärnu Kutsehariduskeskuse baasil on kohe eos, ilma igasuguse konstruktiivse aruteluta või osapooltega kohtumata selle kooli direktori poolt tagasi lükatud. Sellest kirjutas Pärnu Postimees.

Kuna Pärnumaal on arenev tekstiilitööstuse klaster, mille tuntumad esindajad nagu Wendre, Trimtex Baltic, Fein Elast Estonia jt on olulised tööandjad ning kohaliku elu edendajad, loodame, et meil tekib ikkagi võimalus nii selle, aga ka muude haridusmaailmale suunatud ettepanekutega edasi minna.

Plaanis on tootearendusega seotud pilootprojekt. Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit kui ühiskondlikult vastutustundlike ja sektori arengut toetavate ettevõte ühiskogu on algatanud mitu uut erialast haridust ning karjäärivalikut soodustavat initsiatiivi. Sel kevadel anti esmakordelt liidu 25aastases ajaloos välja parima lõpetaja preemiad meie liikmeskõrgkoolide – TTÜ, Tehnikakõrgkooli ja EKA – lõpetajatele rõiva- ning tekstiilierialadel. 

ERTL liikme Technical Garmet Design OÜ juhi Liisa Tikk’i eestvedamisel plaanime pilootprojekti tootearenduse valikõppekava pakkumiseks üldhariduskoolidele.

Ja muidugi on meie tähelepanu keskmes kutseõpe – juba 2018. aasta sügisel alustab ERTL koos juhtivate tootmisettevõtetega õmbleja eriala kutsestandardite evalveerimist ning kaasajastamist.

Osale arutelus

  • Rain Leoma ja Ave Ungro, OSKA vanemanalüütik ja uuringujuht

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara