21. juuni 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Digitaliseerimise juhtivkonsultant: tehnoloogia areneb, aga lähenemine jääb ajale jalgu

Ettevõtte digitaalne arendamine ei tähenda ainult tarkvaralahenduse väljavahetamist
Foto: Columbus Eesti
Praegu on tootmisettevõtete südameks enamasti majandustarkvara ehk ERP-süsteem, kuid tulevikus näeme järjest enam trendi, et majandustarkvara ümber asub ka mitmeid teisi IT-süsteeme, kirjutab Columbus Eesti tööstuse juhtivkonsultant Martin Parro.

Kui täna on tootmisettevõtete südameks enamasti majandustarkvara ehk ERP-süsteem, mis sisaldab kogu ettevõtte protsesse katvat äriloogikat, siis tulevikus näeme järjest enam trendi, et majandustarkvara on vaid ettevõtte süda, mille ümber asub mitmeid teisi IT-süsteeme, millest igaüks spetsialiseerub eraldi konkreetse äriprotsessi toetamisele.

Tehnoloogia ja digimaailm on viimaste aastatega arenenud rohkem kui möödunud 100 aastaga kokku. Seejuures on aga imekspandav, et mõistmine, mida digitaliseerimine tähendab ning kui suur potentsiaal on sel meie ettevõtete tulemuslikkust muuta, liigub sageli teosammul. Endiselt kohtame turul rohkelt arusaama, et ettevõtte digitaalne arendamine võrdub ühe kindla tarkvaralahenduse väljavahetamisega.

Üksikprojektist äri tõelise mõistmiseni

Järjest enam aga vajab klient seda, et digitaliseerimispartner mõistab tema äri ning oskab luua ettevõttele nii visiooni digitaalseks arenguks, kui ka reaalse plaani, kuidas seda ellu viia. Ning veel enam - lisaks juurutusplaanile ootavad ettevõtted, et partner selle elluviimist ettevõttes ka eest veaks, pakuks väljakutsete lahendamiseks alternatiivid ning koos kliendiga valiks parima tee nende väljakutsete ületamiseks.

Omamise asemel rendime

Täna on ettevõtted enamasti oma IT-lahenduste omanikud, kuid järjest enam liigutakse suunas, kus ostetakse pilves asuvat tarkvara kui teenust. Aeg, kus juurutati ülikalleid ja ajamahukaid lokaalseid tarkvaralahendusi, hakkab järjest rohkem jääma väga suurte ettevõtete pärusmaaks.

Tarkvaramaailm muutub üha killustatumaks – ühe mastaapse lahenduse asemel hakkavad äritarkvaralahendused koosnema mitmetest teenusena sisseostetavatest komponentidest, mis toetavad kindlaid äriprotsesse. See loob võimaluse neid üksikuid tarkvarakomponente lihtsamini uuendada ning vajadusel välja vahetada muutes terviklahenduse dünaamiliseks ja paindlikuks.

Andmed tegudeks

Tootmisettevõtted muutuvad aina rohkem automatiseerituks, kasutusele võetakse üha targemaid tootmispinke (roboteid), sensoreid, masinad, kasutajaliideseid, mis on võimelised suhtlema, andmeid koguma, infot välja andma.

Konkurentidest edukam on see, kes suudab seda infot võimalikult hästi äri juhtimise teenistusse rakenda. Suureneb vajadus simuleerida ning prognoosida erinevaid stsenaariume, et aina kasvava tempo ja klientide nõudlusega kaasas käia. Masinõpe ja tehisintellekt viivad andmete kasutamise potentsiaali täiesti uuele tasemele - kujutlege, et masin ise annaks märku, et töötaja on väsinud ning peab pidama puhkepausi – see ei ole täna kaugeltki enam ulme.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077