Autor: Harro Puusild • 2. mai 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Minister Palo rõhutas 3. aprillil toimunud konverentsil “Tark Tööstus: ettevõtete digitaliseerimine ja regionaalne koostöö”, et esimest korda Eesti ajaloos võeti koostöös tööstuse erialaliitudega vastu tööstuspoliitika roheline raamat. “Ministrina näen, et see on poliitiliste instrumentide väljatöötamisel väga oluline argument ja töötab kenasti,” selgitas Palo ja lisas, et selles dokumendis on ära toodud väljakutsed ja tulenevalt sellest on välja töötatud ka riiklikud lahendused.

“Tahan siinjuures rõhutada, et praegu on kokkupanemisel platvorm “Tööstus 2030”, mis tähendab, et oleme loonud sellise ekspertide kogu, mis koosneb ettevõtjatest ja riigi esindajatest, mille all on eraldi ka ekspertkogu valdkonniti, kes tegelikult peab hakkama just rohelise raamatu elluviimist jälgima ja uusi suuniseid andma,” avaldas Palo.

Palo lisas, et sellest, kuidas see koostöövorm käima läheb, sõltub palju. Sellest sõltub, kas liigume õiges või vales suunas. “Ma väga loodan, et koostöö läheb ilusasti käima, sest Eestil ei ole sellist tööstuspoliitika juhtimise organit. Samuti töötame riigi poolt välja ettevõtluse kasvustrateegiad 2020 – ka tööstuspoliitika roheline raamatu on siin sisendiks,” ütles minister.

Peame rohkem raha teenima

Oma ettekandes juhtis minister Palo tähelepanu ka hiljutisele Swedbanki tööstusettevõtete uuringule, kus muu hulgas uuriti ka seda, kui oluliseks peavad ettevõtted digitaliseerimist ja automatiseerimist skaalal 0–10. “Tulemus oli väga hea – 7,7. Kui edasi küsiti, mis on võtmetähtsad konkurentsieeliste valdkonnad, siis tähtsamaks peeti unikaalset toodet, kiirust, efektiivsust, töötajaid ja kliendisuhteid,” selgitas Palo.

“Kõigest sellest tulenevalt, kui me räägime Eesti majanduse väljakutsetest, siis räägime olukorrast, kus Eestis on tootlikkus töötlevas tööstuses kõigest 54% ELi keskmisest. See peegeldub ettevõtete madalas digitaliseerimise tasemes, madala ja keskmise lisandväärtusega toodete domineerimises ekspordis ning väheses tooteinnovatsioonis,” loetles minister ja toonistas, et Eesti peab oma jõudlust suurendama ja rohkem raha teenima. “Kui ettevõtted saavad jõukamaks, saab ka riik jõukamaks. Kui Eestis oleks töötleva tööstuse tootlikkus samal tasemel ELi keskmisega, oleks meie riigi eelarve poolteist miljardit suurem.”

Peab panustama koolitusse

Minister viitas ka Tööandjate Keskliidu hiljutisele uuringule, millest selgus, et pea pooled ettevõtted pole astunud samme töötajate digioskuste parandamiseks. Digioskuste parandamisega ei saa riik üksi tegeleda ning panustama peavad ka ettevõtted, kelle ülesanne on oma töötajaid motiveerida koolitustest osa võtma, rääkis Palo. “Ettevõtted peavad ka ise panustama, kui on soov automatiseerida ja digitaliseerida – oskusi on vaja pidevalt täiendada.”

“Praegu on kõige selle tulemuseks see, et 70% meie tööstusettevõtete ekspordist on väärtusahelas kuskil madalamal tasemel sisendiks, mitte lõpptoodanguks või lõpptoodangu järgus. Kui me ei digitaliseeri, siis lisandväärtus ei tõuse,” sõnas ta.

Teadus- ja arendustegevuse kohta ütles minister, et 2011. aastast on sellega tegelenud vaid 15% Eesti ettevõtetest. “Eestis on 2,8 teadus- ja arendustöötajat 1000 elaniku kohta. Rootsis on see arv 14,1 ja Soomes 12,2. Meil on ka riigi poolt meetmed tulemas, et julgustada ja n-ö präänikuga aidata sellel teemal kaasa mõtlema,” teatas minister. 

Ülemistele tuleb rahvusvaheline maja

Oma ettekandes puudutas minister ka IKT arenguprogrammi, milleks saadi vahendid poolteist aastat tagasi ja mille väljatöötamine on toimunud koostööd ITLi, Eesti Masinatööstuse Liidu ja teiste ettevõtjatega, et saada aru kitsaskohtadest, mida see programm võiks aidata lahendada.

IKT programmil on kaks suunda, millest esimene on 2000 IKT spetsialisti toomine Eestisse. “Miks me sellega tegelema? On tehtud uuring, mis ütleb, et meil on puudu 7000 IT-spetsialisti. See on kasvav vajadus, see number ei vähene,” hoiatas minister ettekandes. “Me oleme keerulises võitluses ja konkurentsis, et neid IT-spetsialiste ka väljastpoolt saada, rääkimata sellest, et oma inimesi koolitada.”

Palo kirjeldas oma kõnes ka plaani, mis töötati välja koos ettevõtjatega. “Ülemiste Citys avame aasta lõpus rahvusvahelise maja, mis hakkab siia tulnud spetsilialiste vastu võtma. See on selleks, et ettevõtjatel oleks lihtsam IT-spetsialiste siia tuua – riik aitab neid kohanemisel ja asjaajamisel. See on üks kitsaskoht, mida ettevõtjad välja toovad,” rääkis Palo.

Töötatakse välja digiauditi metoodikat

“Lisaks avaneb meede, et kui ettevõte palkab IKT-spetsialisti väljaspoolt Eestit, aga mida ta saab teha koostöö programmiga Work In Estonia, siis me maksame ettevõttele osakuna üsna lihtsalt ja vähese bürokraatiaga 2000 eurot IT-spetsialisti kohta. Seda selleks, et motiveerida neid mõtlema inimeste palkamisele väljaspoolt, aga ka selleks, et aidata katta kulusid, mis kogu selle värbamisega kaasnevad,” ütles Palo.

IKT programmi teine suund on tööstuse digitaliseerimist toetav digiauditite meede. “See tähendab, et loodetavasti alates suvest on võimalik kõigil tööstusettevõtetel väga lihtsalt taotleda riigilt raha, et teha ettevõttes soovi korral digiaudit,” selgitas minister.

Praegu töötatakse Palo sõnul välja metoodikat. Ta tõi näitena olukorra, kus ettevõtte juht hakkab mõtlema, et võiks teha digiauditi ehk digitaliseerimise-automatiseerimine auditi, mis mängiks läbi võimalused, et kui ettevõte kasutaks uusi programme, seadmeid, masinaid või muudaks võib-olla üldse kogu tootmisprotsessi, siis mis selle tulemusel juhtuks. “Võib-olla tekiks hoopis teine toode või teenus, aga ettevõte ei tea, mis sellest kõigest saada võib ja n-ö kuhu suunda jooksma peaks hakkama. Siin tulebki appi riik, kes on valmis pakkuma spetsialisti ja riik maksab spetsialisti poolt teostatava auditi kinni,” ütles Palo.

“Praegu mõtleme, kas teeme omaosaluse 20% või 30%, seega riik maksab kinni suurema osa auditist. Kohustust pärast seda kõike kasutusele võtta ei ole, aga kui ettevõtja on sinna ka ise panustanud ja näeb, et auditist tulevad mõistlikud järeledused, siis on võimalik, et ta soovib seda siiski ka rakendada,” selgitas Palo. Lisaks audititele on tema sõnul plaanis välja töötada ja rahastada kuni 10 pilootprojekti.

Tööstuslaenu laiendati

Veel tõi Palo oma ettekandes välja ka KredExi uue meetme. “Seal oli vanasti olemas tööstuslaen, mis oli kitsalt ainult töötlevale tööstusele mõeldud, masinate-seadmete soetamiseks. Nüüd on seda laiendatud, sellega saab soetada masinaid-seadmeid, programme, tarkvara jne,” jätkas Palo.

Palo lisas, et väga sageli oli probleemiks see, et pank ei anna laenu väljaspool Tallinna või Harjumaad asuvatele ettevõtetele, sest selle kinnisvara, mida sinna plaanitakse rajada, väärtus on palju madalam kui Tallinnas ja lähiümbruses. “Õigemini pole see laen, vaid laenu käendus selles osas, kus pank nõuab omaosalust. Seda on nõus KredEx käendama ja selline laenutoode on olnud nüüdseks üle kuu aja,” märkis Palo.

Teaduse ja arenduse uus meede

“Kui vaadata Euroopa digitaliseerimise teekaarti ja meie meetmeid, siis tegelikult olemasolevate ja uute meetmetega saavad ka meil kaetud praktiliselt kõik kohad,” on minister rahul.

Tulemas on ka täiesti uus meede “Minu esimene toode”, mis läheb teadus- ja arendustegevuse toetamiseks.

Minister tõi näiteks Iisraeli, mis on üles ehitanud sellise programmi või meetme, mis annab ettevõtjatele võimaluse taotleda riigilt toetust just arendustegevuse esimeses faasis, kus on riskid kõige suuremad. “Riik läheb projekti sisse ja tuleb siis välja, kui ettevõte on edu saavutanud, ei vaja enam riigi tuge või müüakse ära. Kui ettevõte läheb pankrotti, siis lähevad koos, aga riske on võetud ka koos. Sellelaadset meedet töötamegi praegu välja, et toetada just seda tootearendusfaasi, mis on kõige raskem,” avaldas minister.

Ainus koht, kus selget meedet ei ole, on maksuerisused. “See on mõttekoht, et kas ettevõtetele, mis teadus- ja arendustegevusse panustavad, peaksid olema maksuerisused. Enamikus riikides on,” mõtiskles Palo.

Kuidas siis riik mõtleb digimaailma arenguga kaasas käia? “Väljakutseid on rohkem kui need, millest rääkisin. Tahame olla kursis sellega, mis Euroopa Liidus laiemalt tehakse ja olla kohal, et kõik need meetmed ka koju tuua,” ütles Palo. “Lisaks tegeleme riigi poolt väga palju sellega, et järjest rohkem oleks n-ö nähtamatuid teenuseid, nagu näiteks see, kui lähete oma tuludeklaratsiooni täitma ja kõik on teie eest varem täidetud. Krüptoraha diskussioonid käivad, isesõitvate autode teemal liigume edasi jne. Tööd nendel rinnetel käivad.”