Malta tutvus Eesti Energia kogemusega jäätmetest energia tootmisel

vasakult Enefit Green juhatuse esimees Aavo Kärmas, Malta keskkonnaminister José Herrera, Eesti keskkonnaminister Siim Kiisler ja Eesti Energia juhatuse liige Andres Sutt
vasakult Enefit Green juhatuse esimees Aavo Kärmas, Malta keskkonnaminister...

Sel nädalal viibib Eestis visiidil Malta keskkonna-, jätkusuutlikku arengu ja kliimamuutuse minister José Herrera koos delegatsiooniga, kohtudes ka enda Eesti kolleegi Siim Kiisleriga. Visiidi käigus tutvus delegatsioon eile ka Eesti Energia Iru jäätmepõletuselektrijaamaga. Malta on otsustanud enda jäätmemajanduse strateegia kohaselt kasutusele võtta Iru jäätmepõletuselektrijaamaga sarnase tehnoloogia.

„Malta on oma ligi poole miljoni elanikuga pikki aastaid maadelnud väljakutsega leida saarestiku jäätmekäitluses alternatiiv praegustele prügilatele. Samal ajal sõltub riik Sitsiiliast imporditavast elektrist. Jäätmepõletus leevendaks Maltal nii jäätmeprobleemi, aga aitaks kaasa ka energiaallikate mitmekesistamisele,“ ütles José Herrera. Malta on uurinud erinevaid võimalusi jäätmetest energia tootmiseks ning soovib ekspertide soovitustele tuginedes kasutusele võtta sarnase tehnoloogia, mis on kasutusel Iru jäätmepõletuselektrijaamas.

„Eesti kogemus näitab, et pärast Iru jäätmepõletuselektrijaama käivitamist 2013. aastal on Eestis oluliselt vähenenud suuremahuline segaolmejäätmete ladestamine prügilatesse. Jäätmete ladestamine prügilatesse ei ole mõistlik tegevus ning Malta delegatsioon soovib tutvuda Iru elektrijaama ning Eesti kogemusega, et leida võimalusi, kuidas oma riigis jäätmete probleemi leevendada,“ sõnas Iru jäätmepõletuselektrijaama opereeriva Eesti Energia tütarfirma Enefit Greeni juhatuse esimees Aavo Kärmas.

„Euroopa Liit on jäätmemajanduse säästlikumale teele suunamiseks kehtestanud rea sihtarve, mida kõikidel liikmesriikidel ühtviisi täita tuleb. Muidugi on igal riigil oma probleemid ja väljakutsed, aga keegi ei peaks üksinda oma prügihunniku otsas nuputama, et mida sellega peale hakata. Kui jäätmetest on kasulik ressurss välja nopitud, siis ülejäänust elektri tootmine oleks väga mõistlik tegu. Kõikide uute investeeringute puhul peab aga arvestama, et see ei takistaks investeeringuid jäätmete ringlussevõtuks,“ selgitas Eesti keskkonnaminister Siim Kiisler.
Kärmase sõnul on segaolmejäätmete energeetiline väärtus samaväärne põlevkivi ja hakkepuiduga, millest lähtuvalt saaks Malta sarnase jäätmepõletusjaama rajamisel leevendada nii prügi ladestamise kui energiatootmise probleemi.

“Malta ja Tallinn on elanike arvu poolest võrreldavad. Irus kasutusel oleva tehnoloogiaga ollakse kursis küll paberil, kuid arusaadavalt soovisid nad ka kohapeal veenduda, kuidas jaam täpselt toimib või milline on selle mõju välisõhule. Näiteks on jäätmepõletuselektrijaama puhastussüsteemid niivõrd võimsad ja efektiivsed, et õhuheitmed on võrreldavad paarikümne puiduküttel eramaja õhuheitmetega,“ lausus Kärmas.

Enefit Greeni hallatav Iru elektrijaam on Tallinna ja Maardu piiril asuv elektri- ja soojusenergia koostootmisjaam, kus 2013. aastal alustas tööd segaolmejäätmeid kütusena kasutav energiaplokk, mis aastas suudab kasutada kuni 250 000 tonni segaolmejäätmeid. Põhikütusena kasutatakse elektrijaamas segaolmejäätmeid ning vajadusel ka maagaasi. Reservkütusena on võimalik kasutada ka kütteõli. Iru elektrijaama elektriline võimsus on 131 MW, soojuslik võimsus 618 MW ning soojuslik võimsus koostootmisrežiimis 270 MW. Iru elektrijaam varustab soojusega Tallinna ja Maardu kaugküttevõrku.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

ADDINOL otsib BALTIMAADE TURU JUHTI

Ariko Reserv OÜ

26. aprill 2018

Aurum Chemicals is looking for a SALES ENGINEER

M-Partner HR OÜ

04. mai 2018

Tööstusliidrid

Teabevara