Autor: Harro Puusild • 5. aprill 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uuring: eestlased eelistavad aina enam kodumaist

Kõige rohkem valitakse hinna järgi just juustu.
Foto: Raul Mee
Eesti Toiduainetööstuse Liit tutvustas veebruari lõpus kodu-maise toidukauba eelistamise uuringut, millest selgus, et 90% Eesti tarbijatest eelistavad oma hoiakutes kodumaist toidukaupa.

Kodumaise toidukauba eelistamine oli viimati nii kõrge 2004. aastal. Kõige madalamale, 78 protsendile langes see 2012. aastal. Tunamullu oli sama näitaja 86 protsenti, mis näitab, et Eesti elanikud eelistavad aina enam kodumaist toodangut.

Uuringu läbiviija Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog rõhutas toiduliidu saadetud teates, et suuri erinevusi sotsiaaldemograafilistes rühmades siiski pole. “Viimase viie aasta jooksul on Eesti elanike erinevate rühmade arvamused kodumaise toidu suhtes muutunud üksteisele oluliselt lähedasemaks,” lisas Voog.

Juust valitakse hinna põhjal

Veel küsiti uuringus osalenutelt selle kohta, millistes tooterühmades tehakse ostuvalik peamiselt hinna põhjal. Selgus, et hinna põhjal valivad näiteks 37 protsenti vastanutest juustu, 34 protsenti jahutatud värsket sealiha, 32 protsenti valmis lihatooteid, näiteks viinereid, ning 32 protsenti jahutatud värsket kanaliha.

Vähem hinnatundlikud tooterühmad on näiteks külmutatud pagaritooted, mida valib hinna põhjal vaid 15 protsenti vastanutest. Tagant teisel kohal on valmistoidud ning leiva- ja saiatooted – mõlemad 16 protsendiga vastanuist.

Lisaks küsiti osalejatelt ka selle kohta, millised otsused olid neil tehtud juba enne poodi sisenemist ja milliseid tooteid valitakse juba poes sees olles. Selgus, et näiteks rapsiõli ostuotsus on tarbijatel tehtud juba enne poodi sisenemist – nii vastas 95 protsenti vastanutest. Teisele kohale tuli piim 93 protsendi ning kolmandale jahud ja jahusegud 93 protsendiga.

Need tooted, mille brändilojaalsus on madalam ehk mis valitakse poes sees olles, on maiustused, valmistoidud ning kaupluse küpsetusleti tooted, vastavalt 47, 45 ja 31 protsendiga vastanuist.

Kiire elutempo mõju

Toiduliidu juht Sirje Potisepp rääkis, et toiduainetööstusele avaldavad suurt mõju muutused ühiskonnas ja tarbijate elustiilis. “Ühiskonna muutused on näiteks vananemine ja sellega seotu, samuti ka haigused – inimesed hakkavad tegema valikuid sihtgrupi põhiselt,” rääkis Potisepp.

“Elustiili puhul tasub esile tuua kiiret elutempot. Siin tuuakse eraldi rühmana välja n-ö millennialid, kes on pragmaatilised ja teevad kiireid valikuid ja kes on mugavad. Neid peetakse ka e-poodide suurimateks klientideks,” jätkas Potisepp. 

Makrotrendidest tõi Potisepp välja üksi elavate inimeste osakaalu suurenemise, stressi ja globaliseerumise. “Samuti urbaniseerumine ehk linnastumine – tarbijate teadlikkus toiduainetest kasvab,” sõnas ta.

Trendid tootearenduses

Üks suur ja oluline trend, mis toidutööstust mõjutab, on tervislikkus. “Inimesed valivad toitu personaalsetest soovidest lähtuvalt, olulised on tervislikud komponendid,” selgitas toiduliidu juht ja lisas, et üks populaarsed on probiootilised tooted. “Märksõna on proteiin – nüüd hakatakse seda valku järjest rohkem toodetesse panema.”

“15 protsenti Suurbritannia tarbijatest ostab näiteks gluteenivabu tooteid. 2016. aastal olid Euroopas uutest toodetest 15 protsenti gluteenivabad. See on kasvav trend ja ka meil Eestis,” ütles Potisepp. “Meie tootjate häda on see, et meil on inimesi, kes selliseid tooteid vajavad, kuid see hulk, kellel ka arstid on selle vajaduse diagnoosinud, on väga väike.”

Tootearendusele avaldab mõju ka suhkrusisalduse vähendamine, millega on viimased kolm aastat väga tugevalt tegeletud. “See on ka põhjus, miks me olime suhkrumaksu vastu. Üks argument on hind ja teine see, et me ei vaja suhkrusisalduse vähendamiseks regulatsioone,” põhjendas ta. “Regulatsioonide järgi ei tohi me pakendile kirjutada vähendatud suhkrusisalduse märget seni, kuni me ei ole sisaldust võrreldes analoogtoodetega 30 protsenti vähendanud. See on väga suur samm.”

Suur trend on ka soola vähendamine toodetes. “Suurem mõjutaja on siin olnud Rakvere Lihakombinaat, kes alustas soole vähendamisega juba 2010. aastal. Nad on teinud tsükleid ja tulnud sammuga 3 protsenti aastas. Lihatoodete puhul ongi suur probleem see, kuidas asendada soola,” sõnas ta.

Taimetoitlus ja India köök

Sirje Potisepa sõnul on maailmatrend ka taimetoitlus ja Eesti ei ole siin erinev. “Tarbijad otsivad uut lähenemist, loomsetele valkudele asendust. Kui vegantoodete kasv oli 2012. aastal 1,5 protsenti, siis 2016. aastal juba 4,6 protsenti,” märkis ta. Põneva trendina tõi toiduliidu juht välja erinevate maailmaköökide leviku. “Näiteks on populaarsed India maitsed ja sealt omakorda ingver, märksõna on ka nordic,” tõi ta näiteks. Lisaks on Eesti inimeste jaoks olulised ka traditsioonilised maitsed ja selge trend on ka tagasi juurte juurde minek.

Huvitav fakt on seegi, et sõna craft kasutamine on muutunud palju tihedamaks – viimase nelja aasta jooksul on näitaja tõusnud tervelt 40 protsenti.

20% võib kõike lubada

Potisepp rääkis, et laias laastus jagunevad Eesti tarbijad kolmeks – 20 protsenti ei saa endale kunagi lubada seda, mida tahaks, 20 protsenti ostab alati seda, mis meeldib ning 60 protsenti lubab endale aeg-ajalt seda, mida tahab ja otsib ka sooduspakkumisi. Tarbijaid peibutavad ka snäkid. “Snäkiriiulid on kasvanud. Batoonid, püreed, pärast trenni tooted jne. See on tingitud kiirest eluviisist ja tarbimisharjumuste muutustest.”

Selveri juht: lastetoit on avastamata maa

Eesti tootjate jaoks on veel lastetoidud avastamata maa, ütles Selveri juht Kristi Lomp.

Lastetoitude osas paistab Lombi sõnul silma vaid Salvesti Põnni sari. “Suure hüppe ongi teinud tootesari Põnn,” rääkis ta.

Suur trend on aga see, et Eesti inimene eelistab kodumaist toodangut. Seda näitab ka Kantar Emori uuring. “Tihti ei saa mingi osa tarbijatest Eesti toodangut endale lubada. Eriti kui kõrval on odavam välismaine toode. Siin on asi rahakotis ja see probleem on eriti suur just maapiirkondades,” sõnas ta.

Huvitavaks kategooriaks peab Lomp ka puu- ja juurvilju. Tegemist on hooajalise kaubaga. Näiteks kui müügile tulevad Eesti tomatid, siis on Hispaania tomatid sortimendist kõrvale tõmmatud. “Siin eelistatakse Eesti toodet, kuid probleem on just saadavuses.”

“Suurt kasvu on teinud ökotooted, käsitöötooted, mahetooted, vegantooted jne. Kui aga numbreid vaadata, siis on mahud endiselt väikesed. Juttu on palju, kuid tegelikult tegusid taga ei ole.”

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077