Majatootjad sõlmisid Norras suurlepingu

Vaade maa-alale ja 48 majale, mille Q-haus Baltic toodab ja tarnib.
Vaade maa-alale ja 48 majale, mille Q-haus Baltic toodab ja tarnib.

Moodulmajade tootja Q-haus Baltic sõlmis mullu novembris Norras suurlepingu 48 maja tootmiseks ja tarnimiseks. Suurprojektiga on seotud kokku neli Eesti majatehast.

Eesti ja teiste Ida-Euroopa riikide majatootjatel läheb praegu Skandinaavias nõnda hästi, et käsitööpalkmaju tootva Hobbiton OÜ juht Andrus Prangli pidi hiljuti Äripäevale antud intervjuus tõdema, et siinpoolsed tootjad on Norra kohalikud tootjad turult tegelikult välja suretanud.

Prangliga nõustub ka moodulmaju tootva Q-haus Baltic OÜ tegevjuht ja omanik Reino Soots, kelle sõnul on vähemalt Eesti tootjate majade kvaliteet ja tehnilised lahendused Skandinaavia tootjate majadest paremad. “Eesti majatehased on üldjuhul Skandinaavia tehastest sammukese võrra ees. Hinnavahet meil enam pole, aga majade valmidusaste on parem, tehnoloogiline tase on parem ja ka inseneritöö on oluliselt detailsem,” toob Soots välja Eesti toodangu trumbid.

Hinnavahet Eesti ja Skandinaavia toodangu vahel pole Sootsi sõnul nüüdseks pea aasta, sest meie tooraine ja tööjõukulud on teinud viimase aastaga tugeva hüppe. “Tootjana näen, et me kõik oleme seoses kulude kasvuga oma hindu tõstnud ja erilist hinnavõitlust Eesti tootjatel omavahel pole,” kirjeldab Soots turuolukorda ja lisab, et Eesti majatehastel läheb hetkel järjest paremini ja kõigile jagub tööd piisavalt.

Suur leping Norrast

Head näidet sellest, kuidas Eesti tootja nii Läti kui Norra konkurendid seljatas ja suure lepingu sai, ei peagi kaugelt otsima – see näide on Q-haus ise.

Ettevõte sõlmis mullu novembris lepingu suure Norra peatöövõtja AF Gruppeniga ühtekokku 48 moodulmaja tootmiseks Oslost umbes 100 kilomeetri kaugusele Frederikstadi. AF Gruppeni klient ehk majade lõpptellija on aga OBOS, kelle kujul on tegemist riigi osalusega kinnivaraettevõttega ja ühtlasi kõige suurema kinnisvaraomanikuga Norras.

Lepingu väärtus on muljetavaldav ja jääb Sootsi sõnul nelja miljoni euro kanti. Loomulikult oli tahtjaid teistegi riikide tootja hulgas. “Ma ei tea, kes Eesti firmadest veel pakkumise tegid, kuid tean, et kindlasti oli üks Norra firma ja üks Läti firma,” märgib Soots. Eestisse ei toonud seda lepingut aga mitte hind, vaid usaldusväärsus, usub ta.

Soots lisab, et tegelikult on AF Gruppen varem ühe teise projekti jaoks ka Läti tootjat kasutanud, kuid paljude tehniliste probleemide tõttu see projekt hästi ei lõppenud.

Q-hausi suhtlus AF Gruppeniga oli enne antud suurprojekti allkirjastamist kestnud juba kolm ja pool aastat ning väga suur osa kogu lepingu sõlmimisel oli just ettevõtte müügidirektor Airon Voolaidil.

Põhjalik taustakontroll

Mõistagi ei tulnud nii suure lepingu saamine kergelt ja sellele eelnes põhjalik taustakontroll nii peatöövõtja kui lõpptellija poolt.

Üldse sai kogu lugu alguse mullu juulis, mil hakkas hinnapakkumiste tegemine. Septembris võttis AF Q-hausi hinnapakkumise lauale ja alustas taustakontrolliga. “Lepingusse jõudsime novembris, nii et kolm ja pool kuud oli see periood, mil tehti eeltööd,” lisab Soots.

Soots tunnistab, et nii põhjaliku tellijapoolse eeltööga pole ta varem kokku puutunud. Võib öelda, et kolme ja poole kuu jooksul vaadati Q-haus detailideni üle. Kuna projekt on suur ning 48 maja tuli projekteerida, toota, tarnida ja paigaldada vaid üheksa ja poole kuuga, siis huvitas tellijat väga täpselt, kas tootja saab etteantud ajaga hakkama.
“Kui AF Gruppen alltöövõtjat ehk meid valima hakkas, siis kõigepealt tegid nad ringküsitluse oma nende klientide hulgas, kellele olime varem maju teinud. Omapoolse küsitluse tegi ka OBOS ise. Nende põhieesmärk oli saada eelmiste tellijate hinnang meie kohta. Selleks külastati ka meie eelmisi objekte, mille olime teinud aasta varem ja kolm aastat varem,” kirjeldab ta.

Lisaks käisid kliendi ka Q-hausil Eestis külas, et vaadata üle, kuidas ERP, kvaliteedikontroll ja muud süsteemid toimivad. Üle käidi ka kõik majandusandmed ja sertifikaadid, hinnati meeskonda, kogemusi ja referentse. “Ikka korralikult käidi kõik üle, sest nad ei tahtnud midagi juhuse hooleks jätta,” jätkab Soots. Ta lisab, et ettevõtte kasuks rääkis ka asjaolu, et möödunud aasta algul rajas Q-haus samasse piirkonda koolimaja ja see meeldis uutele tellijatele väga. “Lõpuks öeldi, et saate hakkama küll,” on Soots rahul.

Paigaldusele väljakutse

Kui leping novembris sõlmiti, tähendas see sisuliselt, et tootmine pidi kohe algama, sest aega oli vaid üheksa ja pool kuud. Huvitav ongi seejuures tõik, et esimese maja saatis Q-haus Norra poole teele juba novembri lõpus.
Ühesuguseid maju projektis pole, hoopis vastupidi – majad on väga erinevad. Osad on kivi- ja osad laudisest fassaadiga. Osad on kortermajad, osad eramud. Betooni kasutatakse ainult vundamendi tegemiseks, ülejäänu koosneb moodulitest. “Algul vaatasime küll, et palju on sarnast, kuid tegelikult pole. Näiteks on erinev juba see, et mõned asuvad fjordi ääres ja on sellepärast erinevate nõuetega fassaadile jne,” märgib Soots ja lisab, et nende ülesanne on majad väljast valmis ja seest kipsini valmis teha.

Ühe maja moodulite valmistamine võtab Eestis kaks ja pool päeva. Selleks, et kõik oleks Norra normidega vastavuses, suhtleb Q-haus tihedalt tellijaga. “Meie laseme kogu oma projekteerimise üle vaadata – teeme lahenduse, mis on Norra normidega vastavuses. Iga viimse kui detaili saadame tellijale kontrollimiseks ja nemad kinnitavad, et sobib. Inseneripool on siinjuures väga tugev ja meie projektijuht on selles protsessis olnud asendamatu ja kohati heaks õpetajaks ka kliendipoolsetele projektijuhtidele,” selgitab Soots.

Alates novembrist on suudetud hoida kiiret tempot, nii et iga nelja päeva järel läheb järgmine maja Norra poole teele. Kui moodulite tegemiseks kulub kaks ja pool päeva, siis teist samapalju kulub kohapeal ka paigaldusele.

“See on päris hea tempo ja need pole üldse lihtsad majad,” ütleb Soots.

Soots tunnistab, et nii suur projekt on tervikuna loomulikult suur väljakutse, kuid tootmise pärast ta siiski ei muretse, sest projekti on kaasatud ka teisi majatehaseid. “Pigem oli see projekt suur väljakutse paigaldusmeeskonnale, sest panime selle meeskonna alles hiljuti kokku ja selles mõttes on tiim alles noor. Nad on küll kogenud inimesed, aga tempo on kiire, sest saadame iga nelja päeva tagant uue maja välja. Töötajate ja tööoperatsioonide planeerimine võttis algul palju aega ja vaeva,” ütleb ta. Kokku on paigaldusmeeskonnas 27 inimest.

Tööd saavad ka teised tehased

Kindlasti väärib märkimist, et kuna projekt on sedavõrd suur, kaasas Q-haus abi ka väljaspoolt. “Meie tootmine saab projektiga kenasti hakkama, sest meil on head partnerid, kes aitavad toota. Abiks on Pinska OÜ, Nordic Houses KT OÜ ja Welement AS,” kiidab Soots.

Nelja tehase ühisel jõul on tootmine praeguseks niikaugel, et alates 2017. aasta novembri lõpust on kolme ja poole kuuga 36 maja ehk 70% mahust tehtud. “Tarnitud majadel käivad praegu lõpetustööd. Viimased tarned teeme mais ehk 12 maja tarnime selleks ajaks ära ja siis jääb veel viimistleda väljast ja seest. Projekti lõpetame augustiks,” ütleb Soots.

Q-hausi omanik ja tegevjuht Reino Sootsi sõnul läheb Eesti majatehastel hetkel järjest paremini ja kõigile jagub tööd piisavalt.
Q-hausi omanik ja tegevjuht Reino Sootsi sõnul läheb Eesti majatehastel hetkel...

Soots tõstab esile ka Eesti majatootjate head koostöösuhet. “Me oleme kõik Eesti Puitmajaliidu liikmed ja teeme päris palju koostööd. See koostöö toimib ülihästi, me oleme omavahel nagu partnerid, mitte konkurendid – sellist asja mujal maailmas pole,” kiidab Soots häid suhteid. 

48 maja projekt on tema sõnul suur samm edasi kõikide Eesti majatootjate jaoks, sest eestlased pole vähemalt Sootsi ja EASi andmetel varem OBOSele midagi tarninud. 

Kahekordne kasv

Kokkuvõtteks ütleb Soots, et projekt on suur ja sellel on ka suur mõju ettevõtte 2018. aasta majandustulemustele. Koos teiste suurte projektidega peaks Q-haus Balticu müügitulu kasvama tänavu üle kahe korra ehk ulatuma kuni 8 miljoni euroni.

“Saksamaal oleme ka nüüd esimesed lepingud saanud – tegemist on üsna perspektiivika kliendiga, kelle hinnaguline maht on 25 maja aastas. Praegu ostavad nad Rootsist ja Taanist,” sõnas Soots. “Märtsis tegime lepingu kortermajadele Oslo piirkonnas, kus kokku valmib 29 luksuskorterit.”

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara