Autor: Harro Puusild • 1. märts 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

2013. aastal sai Pärnu Tarneahelakonverents Anti Orava juhtimisel hoo sisse ja tänavu saavad tarneahelainimesed kokku juba 5. korda. Orav meenutab, et esimene konverents keskendus just koostööle. “Alustada tuleb usaldusest, mis on koostöö alus,” ütleb Orav.

Ideaalne tarneahel on Orava sõnul aga selline, kus info, kaubad ja raha liiguvad vigadeta ja inimeste sekkumiseta. “See oleks võimalik hästiprognoositavas ja kõrgel tasemel integreeritud valdkonnas,” sõnab ta.

Pärnu Tarneahelakonverents toimub tänavu 5. korda ehk tulemas on väike juubel. Sinu juhtimisel sai see traditsioon 2013. aastal hoo sisse. Kuidas konverents viie aasta jooksul arenenud on?

Pärnu Tarneahelakonverents tekkis 2013. aastal vajadusest luua foorum, mis selle olulise valdkonna edumeelsed tegijad kokku tooks. Eraldi käisid varem koos logistikud, ostjad, finantsistid, müüjad, turundajad jpt, kuid kõigil omavahel puudus mõnusas konverentsiformaadis kokkusaamise võimalus.

Tundsin, et nendele tublidele inimestele, kes iga päev ettevõtete äri käigus hoiavad, on vaja hingetõmbeks, mõtlemiseks ja ideede kogumiseks võimalust pakkuda. Esimene konverents keskenduski koostööle.

Teeb rõõmu, et tuleme kokku nüüdseks juba 5. korda. Hindan tarneahelakonverentsi asjalikku õhkkonda kõrgelt. Nii laval kui saalis on palju tublisid tarneahela juhtimise fänne ja eestvedajaid, kes mõtlevad tarneahela juhtimisest maailmatasemel ning Eestis ja ka välismaal end selles valdkonnas teostavad. On rõõm sellegi üle, et vahepeal on TTÜs ellu kutsutud tarneahela juhtimise magistriprogramm. Ettevõtete ja Eesti majanduse edu sõltub edaspidi suuresti tarneahela juhtimise meisterlikkusest.

Kuidas Eesti ettevõtete vaade tarneahela juhtimisele selle aja jooksul muutunud on?

Minu hinnangul on Eesti ettevõtted selle 5 aasta jooksul muutunud tarneahela juhtimises professionaalsemaks. Kui varem kohtas tarneahela juhi töökuulutusi harva, siis nüüd on see igapäevane. Siinkohal pole muidugi oluline ainult nimetuse, vaid ka sisulise arusaama muutus – mida ja kuidas juhime. Minu hinnangul on tegemist ettevõtte võtmetegijaga. Tarneahela strateegia on iga ettevõtte edukuse nurgakivi, eristumise võimalus.

Oled pikalt tööstuses tegutsenud. Varem toidusektoris, nüüd torusüsteeme tootvas Pipelife’is. Kui rahul praeguse ettevõtte tarneahelaga oled? Kas midagi on puudu?

Nüüdseks on kogunenud juba 23 aastat kogemust. Toiduainetööstuse aastatest on praeguses töös palju abi. Mitmel puhul saan öelda, et “olen seda filmi juba näinud”. Tarneahela juhtimine ei erine sektorites oma loomult. Tööstusharu ja tootespetsiifika tundmine on oluline, kuid tubli tarneahelajuht on piisavalt nutikas ja õppimisvõimeline, et hakkama saada.

Pärnu Tarneahelakonverentsi "Midagi on puudu" 

Aeg ja koht: 22. ja 23. märtsil 2018, Pärnu Estonia Resort Hotel & SPAs

Keskendub tarneahelate juhtimise puudustele Eestis, otsides neile lahendusi.

Teemadeks Eesti reaalsus tarneahelate juhtimises ehk mis meil puudu on, tarneahela juhtimise väljakutsed, varude suurus ja rahavood, muutuste juhtimine, hanked ja suhtlemine, logistika ja ladustamine ning suur tulevik.

Esinevad Illimar Paul Senseist, Peter Myhr­ström Stockholm School of Economicsist, Kristjan Gans Gradost, Kaur Andresson Enics Groupist, Mati Sööt Change Partnersist, Hannes Laser Teliast, Peeter Kibe Orklast, koolitaja Jaanus Kangur, Rain Johanson Saku Metallist, Taivo Karu KAFOst, Indrek Saul, Jaano Inno ja Hele Hammer Telemast, Maiu Antsmaa Trimtexist, Irina Metsik Protexist jpt.

Loe lisa ja registreeri SIIN. 

 

2016. aastal Pipelife’iga liitumisel oli minu esimene samm ettevõtte põhiprotsessi ümberkujundamine. Võtsin tööle tarneahelajuhi, korrastasime organisatsiooni, seadsime paika mõõdikud, arendasime planeerimisprotsesse. Eesmärk on klientide rahulolu tagamine mõistlikul tasemel minimaalsete varude ja kuludega. Meie äri sõltub suurel määral toormeturust, mistõttu ostuprotsess mõjutab ettevõtte tulemust väga oluliselt.

Kas ideaalselt toimiva tarneahelani on võimalik jõuda?

Ideaal on miski, mille poole püüelda. Ideaalne on minu arusaama järgi tarneahel siis, kui info, kaubad ja raha liiguvad vigadeta ilma inimeste sekkumiseta. See oleks võimalik hästiprognoositavas ja kõrgel tasemel integreeritud valdkonnas. Meie oleme sellest ikka väga kaugel. Kuid igapäevast tööd tehes liigume sinnapoole. Alustada tuleb usaldusest, mis on koostöö alus.

Kui palju tegevjuhina ise tarneahelale tähelepanu pöörad?

Tarneahela juht on meie ettevõttes juhtrupi liige. Vastutades ka ostuvaldkonna eest, on tema tegevus absoluutselt missioonikriitiline. Arvestades meie ettevõtte õhukest juhtimisstruktuuri, puutun ka mina tarneahelateemadega igal nädalal kokku.

Kui rääkida tööstusest üldiselt, siis kust meil king kõige rohkem pigistab?

Maailmamajanduse hetkeseis on hea. Eesti olulisimate sihtriikide kaudu oleme sellest kõik otseselt sõltuvuses, mistõttu on ka meie majandusel praegu head ajad. Iseküsimus on see, kui kaua see pidu kestab. Eesti peamine ressurss on inimesed ning just selle ressursi olemasolu ja kvaliteet määrab edaspidi Eesti majanduse arenguvõimalused.

Muret teeb aga avalikus sektoris lühiajalise perspektiiviga tegutsemine – suurte otsuste tegemine valimistsükli piires ei ole alati mõistlik. Näiteks infrastruktuuri (veetrassi) rajamisel on selle ehitusmaksumusest olulisem selle eluiga ja opereerimise kogukulu selle perioodi jooksul. Meil käib otsustamine valdavalt ehitushinna alusel. 

Praegu juba näeme Eesti algusaastail tehtud madalaima hinna hangete vilju – vaja on hakata tegelema vigade parandusega. Nende kuludega pole aga arvestatud. Ehk oleks aeg kvaliteedile enam tähelepanu pöörata.

Maksude juures võiks kaaluda tööjõumaksude langetamist, kuna töötasud on viimastel aastatel tööjõu piiratud kättesaadavuse mõjul ülikiiresti tõusnud ja tõusuootus püsib Soome tööturu mõjul endiselt kõrge. Alkoholiaktsiisi tõusu kohta on minu arvamus, et ei oleks pidanud asuma parandama seda, mis töötas – kokkulepe pikaajalise maksutõusu kohta sektoris osalejatega oli olemas. Mõttetu rapsimisega tehti otsest kahju Eesti majandusele ja ka kultuurile (alkoholiaktsiisist saab valdkond oma jõu), kuid ei mõjutatud olulisel määral alkoholi tarbimist.

Kas tööjõukvoot vajaks tõstmist?

Tööjõu kättesaadavus ja kvaliteet on iga majanduse kasvu aluseks ning ka piiranguks. Seega pole küsimus selles kas me vajame lisatööjõudu, vaid keda ning kuidas Eestisse meelitada. Meil on palju tööstusharusid, mis sõltuvad olulisel määral siseturust -näiteks toiduainetööstus ja teenindav sektor. Nemad sõltuvad otseselt lisaks sellest, kui palju suid igapäevaselt Eestis laua taga istub või kui palju päid juuksurisalongis käib.

Kui suurt tähelepanu Pipelife’is digitaliseerimine saab? Mida majandus- ja kommunikatsiooni digitaliseerimise meetmest arvad?

Kõigi protsesside digitaliseerimine on tööstuses ülioluline. Viimase 12 kuu jooksul oleme võtnud kasutusele uued infotehnoloogilised lahendused tootmisprotsesside juhtimisel, varude ja tootmise planeerimisel ning ka kliendisuhete juhtimisel. Esimesed linnukesed paistavad klientidega infovahetuse automatiseerimisel (EDI) ja ka digiturunduse vallas.

Riigipoolne tugi tööjõu saadavuse ning -maksude alal oleks kindlasti prioriteetsem kui digi, sest nendega saavad ettevõtted ka ise hakkama. Kui aga soovitakse raha jagada, siis miks mitte.

Milliseks kujunes 2017. aasta Pipelife’i jaoks?

2017. aasta oli minu jaoks “esimene päris oma aasta”. Tegelesime kasvuks valmistumisega. Arendasime oma organisatsiooni, võtsime kasutusele agiilse juhtimissüsteemi, selleks et koondada kõik ettevõtte töötajad ühise eesmärgi taha ning seeläbi neile enam tegutsemisvabadust anda. Saavutasime ka mõõduka müügimahu kasvu, kuid tean, et Pipelife’i tiim on võimeline enamaks.

Mida toob ettevõttele uus aasta?

Ehitusturg on jõudnud kauaoodatud seisu, nii et kõik on kinni vaid meie enda mõtlemises ja tegutsemises. Eelmisel aastal täiendasime oma tootmisbaasi, kindlasti jätkame investeerimist infotehnoloogiasse ja automatiseerimisse.

Millised oleks su kolm kiiret nõuannet ettevõtetele tarneahela arendamiseks?

Esiteks, tarneahela parendamine algab tegevusmõõdikute sisseseadmisest. Teiseks, seo oma protsessid partnerite omadega, sest ettevõtete vahel toimub suur ressursi (aeg, raha) raiskamine. Kolmandaks, automatiseeri kõik, mida vähegi võimalik.