Autor: Harro Puusild • 5. veebruar 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Enamik Eesti või Eestis juhitavaid ettevõtteid on siiski lokaalse enda omanduses või kontrolli all oleva tootmisahelaga, mistõttu globaalseid tarneahelaid puudutavad strateegilised väljakutsed siinsete juhtide laudadele kuigi tihti ei satu,“ ütleb Gans, kes astub üles ka tänavusel Pärnu Tarneahelakonverentsil.

Veel märgib Gans, et igaüks meist peab tegema parima kõiges, mida ta on võimeline piisaval määral mõjutama. 

Järgneb intervjuu Kristjan Gansiga:

Alanud on registreerimine Pärnu Tarneahelakonverentsile "Midagi on puudu", mis toimub 22.-23. märtsil Pärnus, Estonia Resort Hotel & SPAs. 

Fookuses: 

Puudused tarneahelas - Eesti reaalsus

Juhtimine: meeskond, raha, planeerimine

Hankimine ja ostmine

Logistiks ja ladustamine

Suur tulevik

Kristjan Gans esineb konverentsil ettekandega "Suurimad tänased tarneahelajuhtimise väljakutsed ja kuidas neid enda ettevõttes kaardistada". 

Tutvu programmiga ja registreeri SIIN. 

Soodushind kuni 4. märtsini! 

Konverentsi korraldab Pärnu Konverentsid koostööd Tööstusuudised.ee-ga ja Logistikauudised.ee-ga.

Kristjan Gans, teil on 12 aastat rahvusvahelist kogemust tootmise ja tarneahelajuhtimise protsesside optimeerimise vallas. Kui proovite korra mõelda tüüpilistele ettevõtte tarneahelajuhtimist puudutavatele probleemidele, siis kus tavaliselt king pigistab?

Raske on üldistada, kuid tihti on ettevõtete suurimad väljakutsed just tervikpildi hoomamises. Kas omatakse ülevaadet üksiktoodete kasumlikkusest, kas saadakse aru piisavalt detailselt ja faktipõhiselt tarneahela ülesehituse efektiivsusest, kas klientidele lähenetakse ja seeläbi kujundatakse tarneahelat segmenteeritult, tagamaks parima teenindustase/kulutase suhe - need vast ongi peamised võtmetähtsusega küsimused.

Operatiivsel tasemel on siiski peamine info liikumise kiirus ja kvaliteet ning seda toetavate analüütiliste ning otsustusprotsesside tase.

Kas Eesti ettevõtete ja välismaiste ettevõtete probleemid on sarnased või on meil ka midagi täiesti eestlaslikku?

Pigem on erinevus skaalas - enamik Eesti või Eestis juhitavaid ettevõtteid on siiski lokaalse enda omanduses või kontrolli all oleva tootmisahelaga, mistõttu globaalseid tarneahelaid puudutavad strateegilised väljakutsed siinsete juhtide laudadele kuigi tihti ei satu. Õnneks on ka teatuid positiivseid erandeid. Seetõttu tasuks Eestis pigem keskenduda tarneahela operatiivse efektiivsuse tõstmisele, millega on võimalik eristuda rahvusvahelises konkurentsis.

Pärnu Tarneahelakonverentsil räägite, kuid aru saada tarneahelajuhtimise tasemest. Kui levinud on teadmine, et tarneahelajuhtimisel on tasemed?

Pidasin siinkohal silmas ettevõtte enda sisemist tarneahelajuhtimise taset. Ma ei pea vajalikuks kasutada väliste ekspertide loodud tasemeid ettevõtete võrdlemiseks, kuna iga ettevõtte kontekst on reeglina erinev ning seeläbi ka võrdlus ebatäpne. 

Teatavasti on suurtel ja väikestel ettevõtetel tarneahela arendamiseks erinevad võimalused. Millised oleks Teie nõuanded aga just väiksematele ja keskmistele ettevõtetele seoses tarneahela arendamisega?

Vaadake vastust küsimusele kaks. Lühidalt: igaüks meist peab tegema parima kõiges, mida ta on võimeline piisaval määral mõjutama.