4. jaanuar 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Möödunud aasta novembris aeglustus tööstustoodangu mahukasv 3 protsendini. Selle taga oli nii töötleva tööstuse ja mäetööstuse tootmismahtude kasvu aeglustumine kui ka energiatootmise vähenemine.  11 kuu kokkuvõttes oli tööstussektori tootmismahu kasv kiireim pärast 2011. aastat (8%). Tööstussektori osakaal kogumajanduses (SKP) on viimastel aastatel küll vähenenud, kuid see andis möödunud aasta kolme kvartali keskmiselt ligikaudu veerandi (23%) majanduskasvust.

Elektritoodang vähenes

Energiatootmise nõrga tulemuse taga oli novembris elektritoodangu 9-protsendiline vähenemine (tarbimine vähenes 1%). Elektriimport vähenes enam kui 2 korda (87% impordist tuli Soomest, 13% Lätist), samas kui eksport suurenes vaid 8%. Vaatamata sellele jäi Eesti elektri kaubandusbilanss ülejääki.

Töötleva tööstuse välisturule müügi osatähtsus on langenud

Töötleva tööstuse tootmismahu aeglustumist põhjustas novembris nii välis- kui koduturule müügi kasvu aeglustumine. Samas, oli kahe esimese kuu järgi neljandas kvartalis nii välis- kui koduturule müügi kasv tugevam kui kolmandas kvartalis. 11 kuu kokkuvõttes kasvas töötleva tööstuse toodangu müük välisturule 6%, koduturule aga 11%. Välisturule müüdi 67% töötleva tööstuse toodangust. Viimase kolme aastaga on töötleva tööstuse toodangu välisturule müügi osatähtsus järk-järgult vähenenud. Näiteks, 2015. aasta alguses müüdi välisturule 71-72% toodangust. Vaid osaliselt selgitab seda elektroonikatoodete ekspordi vähenemine. Seega saavad töötleva tööstuse ettevõtted üha rohkem oma käibest koduturult.

Ekspordihindade kasv ületab sisseostetud kaupade hinnakasvu

Kuigi tegevusalade lõikes on ekspordihindade käitumine üsna erinev, saavad suure nõudluse tõttu selle tööstusharu ettevõtted keskmiselt üha kõrgemaid hindu välisturgudel küsida. Novembris tõusid töötleva tööstuse ekspordihinnad aastases võrdluses 6%. Impordihindade kasv on ekspordihindadest aeglasem - novembris tõusid need 4%. Seega on kaubandustingimused Eesti ettevõtete jaoks soodsad, mis aitab kaasa nende finantsolukorra paranemisele.

Elektroonikatoodete tootmismaht jääb lähiajal nõrgaks, kuid selle langus peaks taanduma

Elektroonikatoodete (peamiselt mobiilsideseadmete) tootmismaht novembris jätkuvalt küll vähenes, kuid see langus peaks baasefekti tõttu alates selle aasta algusest tasapisi aeglustuma või isegi välja taanduma. Samas olid möödunud aasta neljanda kvartali esimesel kahel kuul elektroonikatööstuse uued tellimused püsivalt languses, mis viitab vähemalt lähiajal jätkuvalt nõrkadele tulemustele. Teiste tegevusalade uued tellimused möödunud aasta lõpukuudel aga kasvasid, mis tähendab nende tootmismahtude kasvu jätkumist.

Maailma kaubandusmahu kasv on viimase 6 aasta kiireim

Samas on selle kasvukiirus viimase poole aasta jooksul stabiliseerunud. Detsembris tõusis euroala ostujuhtide indeks kõrgeimale tasemele alates 2011. aastast. Tugeva kasvu taga on nii töötleva tööstuse tootmismahtude kui teenustesektori aktiivsuse suurenemine. Töötleva tööstuse ettevõtete tellimused ja tööhõive kasvavad, kuid üha enam jäävad tootmisvõimsused tellimustele alla. Tootmismahtude kiire kasv möödunud aasta lõpus viitab ka tugeva nõudluse jätkumisele vähemalt käesoleva aasta alguses. Samas, tarneahelad ja -ajad on euroala üha suurema pinge all, tootmise sisendihindade kasv on kiirenenud, mis avaldab omakorda survet müügihindadele.

Tugev nõudlus võimaldab tootmismahtusid jätkuvalt suurendada

Eesti tööstusettevõtete kindlustunne on tõusnud küll tublisti üle pikaajalise keskmise, kuid see on viimastel kuudel stabiliseerunud. Samas on tööstusettevõtted lähikuudel uute tellimuste ja tootmismahtude suurenemise ning müügihindade tõusu suhtes üha optimistlikumad. Kuigi majanduskasvu tipp jäi ilmselt möödunud aastasse, võib ka sel aastal oodata tugeva nõudluse jätkumist, mis võimaldab tööstusettevõtetel suurendada oma tootmismahtusid ja -käivet nii välis- kui koduturul.

Autor: Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist