Elektroonikatööstuse TOP: edu taga on leviv automatiseerimine

Elektroonikatootja Incap Electronicsi sõnul nõuab supertiimi ülesehitamine pühendumist.
Elektroonikatootja Incap Electronicsi sõnul nõuab supertiimi ülesehitamine...

Elektroonikatööstuses eksporditakse umbes 97% toodangust, kuid Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuht Arno Kolk nendib, et põhjust on rõõmustada ka sisenõudluse kasvu üle – mitmed Eesti ettevõtted on tootmisse juurutanud tarku masinaid, mis sisaldavad kodumaist elektroonikat.

“Praegu meie põhiturgudel majandus kasvab ja see tekitab uusi võimalusi ning väljakutseid. Kasv on märgatav kõigis segmentides. Ilma elektroonikata ei saa tänapäeval hakkama ükski sektor: kõigis masinates, laevades, autodes, lennukites on palju elektroonikat, Asjade Internet (IoT) levib, sideturul kasvavad 4G-võrgud ja valmistutakse 5G tulekuks,” loetleb Kolk.

Elektroonikatööstuse TOPi võitnud trükkplaate ja elektroonikaseadmeid monteeriva Oshino Electronics Estonia OÜ käive oli mullu 6,2 ning ärikasum 0,8 miljonit eurot. 15 aastat tegutsenud Oshino Electronics Estonia (endise nimega OÜ Artec Inpro) kasvatas 2016. aastal kõiki numbreid – nii kulusid, tulusid kui ka töötajate arvu. Valdavalt täidab firma emaettevõttest suurkliendi Oshino Lamps GmbH tellimusi ning majandusaasta aruande kohaselt on plaanis jätkata sarnases mahus.

Kahjumist välja

Edetabeli teise, lepingulise elektroonikatoodete tootja Incap Electronics Estonia käive oli eelmisel aastal 10,5 miljonit eurot, mis oli 118% aasta varasemast suurem. Kasum oli samal ajal 0,4 miljonit eurot, aasta varem oldi kahjumis. Käibe kasv tuli suurenenud tellimustest olemasolevatelt klientidelt. Ettevõte müüs toodangut valdavalt Norrasse ja Soome, Eestisse müüdi toodangust vaid 0,17%.

Incap Electronics Estonia juht Otto Richard Pukk nendib, et 2016. aasta tulemused olid väga head. “Jõudsime kahjumist kasumisse ja kasvatasime käivet kahekordselt. Üheks suurimaks õppetunniks sel teel on olnud kindlasti teadmine, et parima tulemuse teeme ära ühtse meeskonnaga ning et supertiimi ülesehitamine nõuab tõelist pühendumist – nii parimate meeskonnaliikmete ülesleidmiseks kui ka sektori järelkasvu tagamiseks. Praegu tunneme siirast heameelt iga uue spetsialisti üle, kes on kasvõi maailma eri jagudest meie tiimiga liitunud ning meiega väikesele Saaremaale suuri tegusid tegema tulnud.”

Et ettevõttel ka edaspidi elektroonikasektoris spetsialiste jaguks, tehakse juba täna intensiivset tööd: tehases õpivad inseneeriamaailma tundma kõige pisemad saarlased, noortel on võimalik tulla Incapi praktikale, Incapi koolitustel saab tõsta oma kvalifikatsiooni ning töötajad saavad omandada Incapi abil oskusi selleks, et hallata robootikat Saaremaa suurimas elektroonikatehases. Nagu kogu Incap-kontsern, nii on ka Incap Electronics Estonia spetsialiseerunud tehniliselt keerukate toodete väikeseeriatootmisele.

“Ka meie 2017. aasta tulemused näitavad kasvu. Loodame hoida stabiilset tootmismahtu ja kasvatada kliendibaasi ka edaspidi ning tuua selleks oma meeskonda veelgi rohkem spetsialiste, kelle abil automatiseeritud robootikaga kõrgeimat lisandväärtust luua,” ütleb Pukk

Ta lisab, et üheks väljakutseks ja oluliseks mõjuriks elektroonikatööstustele on kindlasti küsimus, kuidas luua tööstussektoris rohkem väärtust. 

Tänavu oodata rekordkäivet

Edetabelis kolmandale kohale tõusnud NOTE Pärnu on Rootsi EMS-teenuseid pakkuva Electronic Manufacturing Services kontserni tütarettevõte, olles suuruselt teine tootmisüksus kontsernis.

NOTE grupil on väga tugev turupositsioon Skandinaavias väikeste mahtude, kuid suurte varieeruvustega tööstuselektroonika turul. NOTE Pärnu pakub elektroonikatootmisteenust, mis sisaldab mh PCBA (Printed Circuit Board Assembly) tootmist ning toodete ja seadmete lõppmontaaži koos testimisega.

Eelmise aasta lõpetas Note Pärnu 25,43 miljoni suuruse käibega, teenides seejuures 1,16 miljonit kasumit. Eksport andis käibest 99%. Ettevõtte juhi Risto Talve sõnul olid heade tulemuste taga uute projektide hinnapakkumiste võitmised ja investeeringud protsesside parendusteks.

Ettevõtte tootmishooned asuvad Pärnus ühtekokku 4500 m² suurusel pinnal. Pidevalt investeeritakse kaasaegsetesse tootmisseadmetesse, et olla konkurentsivõimelisem. “Tänavuselt aastalt ootab NOTE Pärnu rekordilist müügikäivet,” ütles Talv, kelle sõnul on lähiajal plaanis automatiseerida nii logistikat kui ka tootmist.

Nõudlus endiselt kasvamas

Mullu kogetud nõudluse kasv on sel aastal vaid kiirenenud, mille tõttu on ettevõtted teinud märgatavaid investeeringuid nii tehaste laiendamisesse – näiteks Enicsi Elva tehas –, uute seadmete hankimisse kui ka töötajate palkamisse.

“Seoses kiire kasvuga on maailmas tekkinud tõsine põud elektroonikakomponentidest: tarneajad on pikenenud, saadavus raskeneb pidevalt ja elavneb spekulatiivne turg ning mitmed firmad koguvad varusid lattu, raskendades sellega saadavust veelgi. Samuti on raske leida uusi töötajaid,” ütleb Arno Kolk.

Tema sõnul on hea tõdeda, et kasvavad ka kodumaised insenerifirmad: Targa Eletroonika Ekspordiklaster ESTRONICS on saanud hoo sisse, esimesed ühisprojektid hakkavad jõudma tootmisesse, ettevõtete võimekused ja käibed kasvavad. Märgata on suurte rahvusvaheliste kontsernide kasvavat huvi Eesti inseneritöö vastu, mis näitab, et siit ei otsita enam vaid odavat allhanget.

Pukk lisab, et elektroonikatööstuses on oluline roll automatiseerimisel, kuna see aitab kaasa lisandväärtuse loomisele ja muudab ka valdkonna töövajadust – üha enam vajatakse spetsialiste, kes ei tegele ise elektroonika kokkupanekuga, vaid teostavad järelevalvet robootika üle. Incapi kui Saaremaal tegutseva ettevõtte jaoks tähendab see ka näiteks, et töötajaid peab varasemaga võrreldes veelgi enam koolitama ning tooma saarele kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõudu nii Eestist kui ka väljastpoolt.

Incap Electronics Estonia teeb tööd arvestusega, et mõistlik kasv muutuks pikemas perspektiivis stabiilseks nähtuseks. Selleks on viimase aasta jooksul pööratud rohkelt tähelepanu tootmise efektiivsusele.
“Kindlasti arendame edasi ka oma tootmisvõimekust ja paindlikke lahendusi klientidele – see on meie jaoks pidev töö selleks, et püsida ka tulevikus konkurentsis,” ütleb Pukk.

“Samuti soovime teadvustada enda olemasolu kvaliteetse Eesti elektroonikaseadmete tootjana nii Eesti kui ka Skandinaavia idufirmade seas, kes on harjunud praegu oma prototüüpe Aasiast tellima. Kuigi oleme harjunud, et meie kodune tehnika on “Made in China”, on Euroopa kvaliteetne toodang praegu turul väga konkurentsivõimelise hinnaga – nii näiteks toodame meie hoopis ise ettevõtetele, mis tegutsevad Hiinas,” lisab ta.

Mida toob aasta 2018?

Uuel aastal kasv elektroonikatööstuse sektoris ilmselt jätkub – seda on näha nii klientide prognoosidest kui ka analüütikute raportitest, kust on näha suuri investeeringuid elektroonika komponentide ja tootmisseadmete tootmisvõimsuste kasvatamiseks.

Suureks probleemiks on küll Kolgi sõnul tööjõu saadavus nii inseneride, spetsialistide kui ka liinitööliste osas.
“Mitmeid ameteid on võimalik tehases oma jõududega või kutsekoolide abiga suhteliselt kiirest õpetada, aga töölesoovijaid napib. Samas, inseneride väljaõpe kestab aastaid ja kui noored seda eriala ei vali, ei tule ülikoolidest ka piisavalt uusi insenere. Seetõttu tegeleme elektroonika ja laiemalt tehnika propageerimisega noorte seas, aga selle töö tulemusi same oodata alles aastate pärast. Demograafilne olukord Eestis ei ole kiita ning seda auku saame lühemas ja keskmises perspektiivis täita suurema automatiserimise ning spetsialistide sissetoomise teel.”
Eesti Elektroonikatööstuse Liit suhtleb aktiivselt erinevate riiklike struktuuride, ministeeriumide, sihtasutuste ja muude organisatsioonidega, et ettevõtete vajadused seal kuuldavaks teha. Osaletakse Tööstuspoliitika Rohelise Raamatu töögrupis, esinetakse konverentsidel ning tehakse koostööd ülikoolide ja kutseõppeasutustega, et õppekavad vastaksid tööstuse vajadustele.

Propageeritakse elektroonikat ja laiemalt tehnikat noorte seas, toetades näiteks Robotexi, hackathon’e, tehnoloogiamesse ja viies huvilisi tehastesse ekskursioonidele.

Omalt poolt saaks riik Kolgi sõnul nii mõndagi ära teha, et tagada tööstusele soodne ettevõtluskeskkond, mis muu hulgas sisaldab stabiilset maksusüsteemi, konkurentsivõimelist sisendite hinda ja ettevõtlusega seotud bürokraatia lihtsustamist.

“Finantsvahendite kättesaadavus eriti väiksematele ja keskmistele tööstusettevõtetele peab paranema. Haridussüsteem saaks senisest paremini orienteeruda tööstuse vajadustele, teadus- ja arendustegevus võiks olla paremini kooskõlas majanduse struktuuriga ja riiklik mainekujundus võiks lisaks IT-le ja turismile enam keskenduda ka tööstusele, mis on meie suurim eksportiv sektor.”

Osale arutelus

  • Gerli Ramler, kaasautor

    Gerli Ramler, kaasautor

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara